Suhkruasendajad – kas need on ikka nii ohutd?

Autor: Andres Vink

Aspartaam ehk aspartüülfenüülalaniinmetüülester on suhkurasendaja, mis võeti kasutusele USA-s 1983. aastal. Tuntud rohkem selliste kaubamärkide läbi nagu Equal, Nutrasweet, Equal Measure, Spoonful, Canderal ja Euroopas tuntud ka toidulisandina E951. Kasutatakse umbes 6000-s toiduaines ja joogis, peamiselt dietkarastusjookides. Lähemal uurimisel selgub, et seda leidub kõikides suhkruvabades närimiskummides, enamustes limonaadides ja ka “tervise” või vitamiinijookides, näritavates vitamiinikompleksides, maiustustes jne.
Keemiliselt on tegemist dipeptiidi metüülesteriga ehk kahe amiinohappega (90%) (fenüülalaniin ja asparthape) kombineeritud metüülesteriga (10%). Metüülesterist võib näiteks hüdrolüüsi tulemusel saada vaba metanool, mis on mürgine. Väidetavalt vabaneb aspartaamist 30 kraadi juures vaba metanool, mis satub seedetrakti ning seal oksüdeerub formaldehüüdiks ja sipelghappeks (karboksüülhape), mis on mõlemad tugevad neurotoksiinid. Kuna metanooli esineb ka puuviljades ja puuviljamahlades, siis ei ole see inimorganismile võõras, kuid puuviljades sisalduv metanool on enamasti seotud pektiiniga, mida organism ei omista ning metanool ei saa oksüdeeruda formaldehüüdiks. Samuti ei toimu ladestumist, mis juhtub vaba
metanooli sissevõtmisel.
Alkoholis sisalduval metanoolil on aga loomulik vastutoime etanooli näol, seetõttu ei eralda mõõdukas koguses tarbimine organismi üleliia vaba
metanooli. Soovituslik metanooli päevane annus on 7,8 mg, üks liiter aspartaamiga magustatud karastusjooki sisaldab aga kuni 56 mg vaba metanooli.
Formaldehüüdil on teada kantserogeenne toime, samuti kahjustab see DNA-d ja silmapõhja.
Fenüülalaniin ja asparthape on amiinohapped, mida me saame ka tavalisest toidust, eriti lihast, kuid on erutustoksiinid, toimides oluliste neurotransmitteritena. Samas ei tarbi me neid kunagi puhtal kujul, nad eksisteerivad alati koos teiste proteeiinidega, mis reguleerivad nende mõju närvisüsteemile. Nende koguste muutmine ja liigne vahetu annustamine muudab nende tasakaalu organismis, mis tekitab igasuguseid meeleolu- ja tähelepanu- või ärevushäireid ning närvisüsteemi kahjustusi, muutes
närvirakud ülitundlikuks või hävitades need.
Aspartaami tarbimisest tingitud haiguste sümptoomid on sarnased liigese-põletikele, sclerosis multiplexile, alzheimeri tõvele, parkinsoni tõvele, lümfihaigustele, epilepsiale, tähelepanu häiretele, paanikahäiretele jne. FDA (Federal Drug Administration) on kirjeldanud kokku 92 erinevat sümptoomi aspartaami tarbimisega seotud kaebustel. Sagedaseimad kaebused on peavalu, iiveldus ja tasakaaluhäired ning tujumuutused.
Täpsemalt näeb siit: http://www.dorway.com/92symptomsfotocopy.html
Nagu selgub, siis aju- ja silmakahjustustega on seotud metanool ning psüühiliste- ja närvisüsteemi kahjustuste ning häiretega fenüülalaniini ja asparthappe tasakaalustamata tarbimine.
Aspartaam avastati 1965. aastal mehe poolt kes töötas Searle kompanii heaks.
Esialgsed katsed närilistega näitasid, et aspartaami manustamisest tekivad
ajukahjustused ja ajukasvajad. Seepärast ei olnud FDA nõus seda toidulisandina käiku laksma ega andnud oma heakskiitu kuni 1980. aastate alguseni.
Erinevad testid näriliste ja ahvidega kõik näitasid ajukahjustusi, sh. kasvajaid, kuid FDA lubas aspartaami kasutusele võtta 1983. aastal karastusjookides. Täielikult eemaldati piirangud 1996. aastal.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 461

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga