Soja ajalugu

Autor: Toomas Eelrand

Soja on iidne kultuurtaim, mida kasvatati juba enam kui 3000 aastat e.m.a Mandžuurias (Kirde-Hiinas). Soja on Ida-Aasia rahvusköögi aluseks ja seetõttu on eritipalju retsepte pärit just Aasia köögist.

Üks legend pajatab, et Põhja-Hiinas ringi rändavad nälginud talumehed leidsid metsikult kasvavaid taimi hernetaoliste teradega.

Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a). Teda tuntakse “Hiina põllumajanduse isana”. Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit – Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepaal ja India.

Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning seda peeti üheks viiest pühast viljast. Soja tähtsusest räägivad ka talle antud nimed: Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind.

Euroopasse saabus soja 17. sajandil, kuid klimaatilised ega ka mullastikutingimused ei olnud sojakasvatuseks rahuldavad. Uuele Maailmale tutvustas sojauba kaupmehest rändur Samuel Bowen, kes tõi sojaseemned endaga Hiinast kaasa aastal 1765.

Ameerikasse jõudis sojauba 18 sajandil ja üldse mitte toiduainena vaid teda kasutati laevade ballastina.

Erinevaid sojatooteid kasutati juba iidsel ajal ka tõhusate ravivahenditena.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 170

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga