Silmaoperatsioon femtolaseriga on turvaline ja silmale sõbralik.

Autor: Pait Teesalu

Aasta 2010 on Euroopa Katarakti ja Refraktiivkirurgide Ühingu poolt nimetatud LASIKu aastaks. Seda põhjusel, et sel aastal möödub 20 aastat päevast kui professor Ioannis Pallikaris esimese kirurgina kasutas laserkirurgias hingega lapi tehnikat, mis hiljem sai tuntuks kui LASIK. Ühingu ajakiri avaldas sel puhul interviuusid juhtivate refraktiivkirurgidega nagu näiteks Lucio Buratto, Michal Knorz ja Teo Seiler, kes kõik tõdesid, et aastatega on tehnoloogia areng muutnud LASIKu tavapäraseks protseduuriks. Loomulikult on aastatega kogunenud kogemustega muutunud ka mitmed põhimõtted, mida jälgitakse. Näiteks kui meetodi algusaastatel opereeriti ka ülisuuri miinuseid, siis tänasel päeval arvatakse, et üle 8-10 dioptrise miinuse puhul on paremaks lahenduseks erinevad lisa- ja multifokaalsed läätsed. Rõhutati ka, et tänu femtolaserite võimele lõigata LASIK protseduuril turvaliselt õhukest lapikest tehakse üha vähem epiteeli eemaldamisega protseduure nagu PRK, LASEK ja Epi-K. Tänu õhukese lapikese turvalisele lõikamisele on täna võimalik opereerida ka patsiente, kellel varem laserlõikust polnud võimalik teha või oli see seotud suure riskiga.

Silmade laserkirurgia on valikuline kirurgia ehk sellel on harva meditsiiniline näidustus. Seda olulisem on, et teostatav protseduur oleks turvaline ja nägemist mitte ohustav. Öeldakse, et LASIK on 90% „flap“ ja 10% „zap“ ehk lapikese lõikamine on kõige olulisemaks etapiks protseduuril ja enamus võimalikest tüsistustest seotud just selle osaga operatsioonist. Sarvkesta lapikest on võimalik lõigata kas laserimpulsside abil femtolaseriga või mehaanilise mikrokeratoomiga, kus lõikamiseks kasutatakse metallist lõiketera. Kui võrrelda mehaanilist mikrokeratoomi ja femtolaserit, siis kõige olulisem küsimuseks on lapikese paksuse võimalik kõikumine erinevate seadmetega. Kui lapikene tuleks õhem planeeritust võivad sellesse tekkida augud, mis viivad sarvkesta armistumisele ja nägemisteravuse olulisele langusele. Kui lapikene tuleb oluliselt paksem planeeritust, siis võib peale lihvimist allesjäävad kudet jääda napiks ja tekib sarvkesta ebaühtlane väljavõlvumine, mistõttu on vajalik sarvkesta siirdamine. Mehaanilised mikrokeratoomid meenutavad oma ehituselt juustunuga ja nende vaakumrõngas pigistab tünnivitsana silma nii, et lõike tegemise ajaks silma rõhk tõuseb ülikõrgeks ja verevool silmas seiskub. Vaakumrõnga sisse tõmmatava koe hulk kõigub tänu erinevate inimeste kudede erinevale elastsusele ja sellele kui tugevasti kirurg mikrokeratoomi käepidemega silmale vajutab. Seevastu uuema põlvkonna femtolaserite nagu näiteks ReFocus Silmakeskuse poolt kasutataval Carl Zeissi femtolaseril VisuMaxi on vaakumpind kontaktläätse meenutav ja lapikese paksus koe elastsusest ei sõltu. Lisaks kinnitub kontaktläätse meentuv vaakumpind silma külge üle 2 korra õrnemini kui mehaanilise mikrokeratoomil, mistõttu verevool silmas ei katke hetkekski ja nägemine säilub kogu protseduuri jooksul. LASIK protseduuri kasutatakse mõnikord ka peenema, nn. lõpliku tuuningu tegemiseks teiste refraktiivkirurgiliste protseduuride nagu lisa- ja multifokaalsed läätsed, järgselt. Laserprotseduur femtolaseriga VisuMax on sedavõrd delikaatne silmale, et olen lõiganud lapikest ainult kuu möödumisel läätsevahetuse operatsioonist ja esimese operatsiooni haavaga pole midagi halba toimunud. FemtoLASIK protseduuride suurepärased tulemused on põhjuseks, miks näiteks ReFocus Silmakeskus kasutab alates 2010 aasta aprillist LASIK protseduuride teostamisel eranditult femtolaserit.

Femtolasereid kritiseerivate kirurgide argument nagu oleks protseduur pikem vastab tõele ainult siis kui võrrelda mikrokeratoome ja vanema põlvkonna femtolasereid. Uuemad femtolaserite lõikavad lapikese 10-15 sekundiga ehk sama kiiresti kui mehaaniline mikrokeratoom. Ka on femtolaseriga lõigatud lapikese tõstmine kogemustega kirurgile lihtne, turvaline ja patsiendile valutu nii esmase protseduuri kui kordusprotseduuri korral. Praksised, kelle põhieesmärgiks pole mitte maksimaalselt suure kasumi saamine, vaid parima võimaliku ravi pakkumine oma patsientidele, kasutavad täna kogu maailmas lapikese lõikamiseks femtolasereid. Tänasel päeval tehakse üle 70% prillidest vabastavaid laserlõikusi Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas femtoLASIK meetodil ja vaid 30% silmakeskustest kasutavad ainult mikrokeratoomi. Kuigi femtolaserite kasutajate hulk silmakirurgide seas kasvab kiiresti, on mehaanilistel mikrokeratoomidelgi praegu veel oma kindel koht, sest femtolaserid on kordades kallimad kui mikrokeratoomid, samuti on kulud ühele protseduurile suuremad.

Tulevik on LASIK kirurgias siiski kindlalt femtolaserite päralt ja mitte ainult sellepärast, et on paremini võimalik kontrollida lapikese paksust, suurust, kuju ja serva vaid ka seetõttu et femtolaseriga on juba täna võimalik sarvkesta sisse täpselt määratud sügavusele teha kaks erineval sügavusel paiknevat lõiget ja niimoodi teostada kogu LASIK protseduur ainult ühe laseriga paarikümne sekundi jooksul. Carl Zeissi väljatöötatud ReLEx protseduuriga, kus kasutatakse laserprotseduuri läbiviimiseks ainult femtolaserit, on teostatud juba üle 1000 operatsiooni.

Be Sociable, Share!
ReFocus Silmakeskus: Lai 11/13 Tartu, tel. 5344 3533

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 732

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga