Refraktsioonihäired – mis need on?

Autor: KSA Silmakeskus

Selleks et meie silmad suudaksid näha, peavad valguskiired sarvkestas ja silmaläätses murduma ning koonduma võrkkestale, silmapõhja valgustundlikule närvikihile. Võõrsõnaga nimetatakse murdumist refraktsiooniks. Valguskiirte tekitatud kujutis langeb võrkkestale, millest see liigub silmanärvi kaudu ajju. Refraktsioonihäire tähendab seda, et valgus ei murdu silmas õigesti ja kujutis, mida näete, on hägune. Kuigi refraktsioonihäireid nimetatakse nägemise häireteks, ei ole nad haigused.

Millised on refraktsioonihäirete tüübid?

Müoopia (lühinägelikkus)
Müoopiline silm on normaalsest suurem ja seetõttu koonduvad valguskiired võrkkesta ette, mitte õigesse kohta võrkkesta kollatähni piirkonda nagu normaalses ehk emmetroopilises silmas. Lähedal asuvad esemed paistavad selgelt, kuid kauged hägusalt. Müoopia korral paistavad kaugelasuvad objektid hägusalt, sest silm on liiga pikk ja kujutist tekitavad valguskiired koonduvad võrkkesta ette, mitte selle peale.
Müoopia on pärilik ning see ilmneb sageli lastel vanuses 8–12 aastat. Teismelisena, kui keha kasvab kiiresti, võib müoopia süveneda. 20.–40. eluaasta vahel ei esine enamasti erilisi muutusi.
Kui lühinägelikkus on vähene, nimetatakse seda kergeks müoopiaks. Tugevat lühinägelikkust nimetatakse raskeks müoopiaks. Kui teil on raske müoopia, on teil suurem võrkkestairdumuse oht. Kui kuulute sellesse riskirühma, peaksite rääkima oma silmaarstiga) võrkkestairdumuse varastest tundemärkidest. Võrkkesta muutuste varaseks määramiseks lasta oma silmi arstil regulaarselt kontrollida.

Hüperoopia (kaugnägelikkus)
Hüperoopiline silm on normaalsest väiksem. Lähedalasuvatelt esemetelt, näiteks trükitud tekstilt, peegelduvad valguskiired ei koondu korralikult võrkkestale. Lähedal asuvad esemed paistavad hägusalt, sest silm on liiga lühike ja kujutis ei ole võrkkestale jõudes fokuseeritud. Nagu lühinägelikkuski on kaugnägelikkus enamasti pärilik. Imikud ja väikelapsed on sageli kergelt kaugnägelikud. Silma kasvades ja pikenedes hüperoopia väheneb. Tavaliselt on väikelapseea hüperoopia 7. eluaastaks kadunud, seega on toimunud silma emmetropiseerumine.

Astigmatism (moonutatud nägemine)
Sarvkest on justkui läbipaistev aken silma ees. Normaalne sarvkest on poolkerakujuline – ümar ja sile. Kui teil on astigmatism, on sarvkest ühtpidi kumeram kui teistpidi, st pikergune. Astigmatism moonutab või hägustab nii kaugete kui lähedaste esemete nägemist. Esemed võivad tunduda peaaegu nagu kõverpeeglis: liiga pika, laia või peenikesena. Astigmatismi võib esineda eraldi või koos müoopia või hüperoopiaga.

Presbüoopia (silmade vananemine)
Kui olete noor, on teie silmalääts pehme ja paindlik. Silmalääts suudab kergelt oma kuju muuta, võimaldades teil vaadelda teravalt nii kaugel kui lähedal asuvaid esemeid. Pärast 40. eluaastat muutub silmalääts jäigemaks. Et silmalääts ei suuda enam oma vormi nii kergelt muuta kui varem, muutub lähedalt lugemine raskemaks. Seda normaalset seisundit nimetatakse presbüoopiaks. Presbüoopiat võib esineda ka koos müoopia, hüperoopia või astigmatismiga. Mingil määral on selle teket võimalik harjutuste või joogaga edasi lükata, aga tõenäoliselt tuleb teil 40. ja 60. eluaasta vahel aeg-ajalt oma prille uuendada, sest silmaläätsede elastsus kahaneb pidevalt.

Kuidas refraktsioonihäireid korrigeeritakse?

Refraktsioonihäirete korrigeerimiseks on kõige tavalisemaks meetodiks prillid või kontaktläätsed. Need koondavad valguskiired otse võrkkestale, kompenseerides silma vormi kõrvalekaldeid. Refraktiivse silmakirurgiaga on samuti võimalik nägemist korrigeerida või parandada. Kirurgilistel protseduuridel reguleeritakse silma koondamisvõimet sarvkesta ehk silma esipinna ümbervormimisega. Selle kohta, et silmaharjutused, vitamiinid või ravimid suudaksid refraktsioonihäireid ennetada või ravida, ei ole olemas piisavaid teaduslikke tõendeid.

Prillid
Prillide kandmine on lihtne meetod refraktsioonihäirete korrigeerimiseks. Lisaks saab nende abil kaitsta silmi kahjulike valguskiirte, näiteks ultraviolettkiirte (UV) eest. Kui tellite prille, saate lasta neile lisada ka spetsiaalse pinnakatte, mis ei lase läbi UV-kiiri. Bifokaalid on prillid, mida kasutatakse presbüoopia korrigeerimiseks. Neis on läätse alumises pooles lugemisprillid ja kõrgemal kaugele vaatamise prillid. Trifokaalid on prillid, kus ühes läätsepaaris sisalduvad justkui kolmed eri tugevusega prillid. Kui te ei vaja kaugele vaatamiseks prille, võite presbüoopia korrigeerimiseks saada lugemisprillide retsepti või osta need käsimüügist.

Kontaktläätsed
Tänapäeval on saadaval suur valik kontaktläätsi, teile kõige paremini sobivate läätsede tüüp sõltub refraktsioonihäirest ja eluviisist. Saadaval on nii pehmeid kui kõvasid kontaktläätsi, nende kasutusaeg ulatub ühest päevast aastani. Tavaliselt tuleb kontaktläätsed ööesks silmast eemaldada, kuid nüüd on saadaval ka sellised, millega võib magama jääda ning mis võivad silmas olla järjest kuni kuu aega. Kui soovite kanda kontaktläätsi, peaksite valikuvõimalusi arutama optometristiga.

Olete võib-olla kuulnud müoopia ravist ortokeratoloogiaks nimetatava protseduuriga. Selles kasutatakse rida kõvu kontaktläätsi, mille abil muudetakse sarvkest järk-järgult lamedamaks ja vähendatakse nii refraktsioonihäiret. Ortokeratoloogia abil saadav nägemise paranemine on ajutine. Kui läätsede kasutamine lõpetada, taastub sarvkesta algne kuju ja ka müoopia tuleb tagasi.

Refraktiivne silmakirurgia

Radiaalne keratotoomia (RK)
Radiaalne keratotoomia on mikrokirurgiline protseduur. Kirurg teeb sarvkesta sisse selle keskme poole suunduvaid sügavaid sirgeid sisselõikeid. Sisselõiked muudavad liigse kumerusega piirkonnad lamedamaks. Nimetatakse ka teemantnoalõikuseks. Praeguseks on see meetod vananenud.

Fotorefraktiivne keratektoomia (PRK)
Fotorefraktiivset keratektoomiat kasutatakse müoopia ja astigmatismi korrigeerimiseks. Protseduuril kasutatakse eksimeerlaserit, mille nähtamatu, kuid väga tugeva kiirega abil vormitakse sarvkesta. PRK-protseduuril ei kasutata tavalisi kirurgilisi lõikeriistu. Praeguseks soovitatakse selle meetodi asemel enamasti LASIKut.

LASIK (laser in situ keratomileusis)
LASIK on kombineeritud mikrokirurgiline ja eksimeerlaseri abil teostatav protseduur müoopia, hüperoopia ja astigmatismi korrigeerimiseks. LASIK-protseduuril lõigatakse spetsiaalse instrumendi – mikrokeratoomi – abil sarvkestast välja õhuke lapike. See pööratakse kõrvale ning eksimeerlaseriga vormitakse paljastatud sarvkestakoe pinda. Seejärel asetatakse lapike tagasi ja lastakse sellel paigale liibuda. Sellel protseduuril ei ole õmblusi vaja teha.

Sarvkestasisesed rõngad
Sarvkestasisesed (intrastromaalsed) rõngad on poolringikujulised plastkaared, mis implanteeritakse kirurgiliselt silma sisse, et muuta sarvkesta lamedamaks. Neid kasutatakse kerge lühinägelikkuse korrigeerimiseks. Intrastromaalseid sarvkestarõngaid saab eemaldada, kuid et see on kirurgiline operatsioon, kaasnevad sellega teatud ohud. Mõnikord võivad kõrvalmõjud osutuda püsivaks. Kõrvalmõjude hulka kuuluvad valguse hajumine, halod ja öise nägemise häired. Kirurgilised komplikatsioonid võivad viia omandatud astigmatismi tekkeni, valguse hajumise ja halode nägemiseni. Harvade komplikatsioonide hulka kuuluvad infektsioon, nägemise kaotus ja silma läbistamine.

Silmasisese läätse vahetus või lisaläätse paigaldus
Kui laserprotseduur ei ole mingil põhjusel võimalik või on seotud liiga suurte riskidega, võib kaaluda võimalust paigaldada silma sisse lisalääts. Tavaliselt kasutatakse seda võimalust, kui sarvkest on väga õhuke või on refraktsioonihäire liiga suur (üle –9 diotpri). Lisalääts paigaldatakse operatsiooni käigus pupilli ette ning see kinnitub vikerkestale.
Kui refraktsioonihäire on väga suur, on võimalik silma enda lääts asendada kunstläätsega. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse läätse sisu ning jäetakse alles kapsel, kuhu toetatakse kunstlääts. Kuna kunstlääts ei muuda kuju nagu inimese loomulik lääts, kaob võime näha teravalt erineval kaugusel asuvaid objekte. Seetõttu on pärast kaugele nägemiseks mõeldud paigaldatud läätse paigaldamist lähedale vaatamiseks, nt lugemiseks vaja prille (ja vastupidi).
Kuna mõlema operatsiooni ajal minnakse sügavamale silma sisse kui laserprotseduuride puhul, on need valikud seotud suuremate riskidega.

MIS ON PARIM MEETOD REFRAKTSIOONIHÄIRETE KORRIGEERIMISEKS?

Refraktsioonihäirete korrigeerimiseks ei ole olemas üht, parimat meetodit. Teile kõige paremini sobiv korrigeerimisviis sõltub teie silmadest ja eluviisist. Peaksite oma refraktsioonihäiretest ja eluviisist rääkima silmaarstiga, et otsustada, milline korrigeerimise viis võib olla teile kõige mõjusam.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1258

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga