RAW formaat – eelised ja puudused

Autor: Lauri Veerde

Viimasel ajal on üha enam inimesi hankinud endale väikese kompaktkaamera asemel suure ja funktsiooniderohke digitaalse peegelkaamera. Viimane pakub endas võimalust pildistada tavapärase JPEG pildifaili asemel fotosid ka RAW vormingus. Mõnedes pildistamissituatsioonides on RAW teadjamale fotograafile asendamatu valik. Kõikjale see aga pildistamiseks ei sobi.

Raw

Raw tähendab inglise keeles midagi toorest. Sõna \”toores\” iseloomustab RAW vormingut väga hästi. See ta tegelikult ongi – toores, minimaalselt töödeldud pildifail.

Digitaalse kaamera sees on sensor, mis registreerib sellele langevate valgusdioodide põhivärvid ning intensiivsuse. See ei ole aga veel foto. Sensor saadab registreeritu edasi digitaalse kaamera sees olevasse väiksesse arvutisse. Seal toimub foto edasine töötlemine – pannakse paika värvustasakaal, kontrastsus, kustutatakse sellised pikslid, mis arvuti arvates on ebavajalikud jne. Tulemuseks on JPEG fail – fail, mis ei pruugi üldsegi halb olla, kuid mis laias laastus selliseks jääbki. Digitaalne järeltöötlus on selle puhul ülimalt piiratud.

Filmi kasutava kaamera puhul langeb valgus kaadrile ja selliselt sünnib fotonegatiiv. Negatiivist foto saamiseks on seejärel vaja need ilmutada. Ilmutusprotsessi on aga võimalik kontrollida ning nii mõjutab lisaks pildistamisele foto väljanägemist vägagi palju ilmutusprotsess.

Digitaalse peegelkaamera puhul võib RAW-faili nimetada digitaalseks fotonegatiiviks. Nagu eelpoolkirjeldatud JPEG puhul, nii saadetakse ka RAW faili pildistades sensori salvestatud informatsioon kaameras asuvasse väikesesse arvutisse. Kuid RAW puhul ei töötle arvuti seda faili. Ei lisata automaatselt kontrastsust, ei lisata kaamera menüüs märgitud värvustasakaalu (tungsten, cloudy, daylight), ei kustutata/lisata piksleid. Kõik jääb nii, nagu sensor seda nägi.

Samamoodi, nagu fotonegatiiv ei ole veel päris foto, ei ole ka RAW-fail lõpptooteks. Kaamera LCD-ekraanilt võib RAW-fail paista päris imelikes värvitoonides, kuid sellest ei tasu lasta end eksitada. Kui fotonegatiivi pidi foto saamiseks pärast fotografeerimist veel ilmutama, siis samalaadselt peab digitaalset fotonegatiivi (RAW-d) ilmutama digitaalses fototöötlusprogrammis. Adobe on näiteks oma spetsiaalsele fototöötlusprogrammile isegi vastava nime pannud: Lightroom (eesti k. pimik).

Lisaks sensori salvestatud informatsioonile salvestab kaamera RAW faili sisse ka nn metadata. Need on andmed kaamera seadistuste kohta (värvustasakaal, kontrastsus jne). Metadatat ignoreeritakse pildi kuvamisel ning seetõttu, nagu juba eelnevalt öeldud, tunduvadki RAW-failid kaamera LCD-ekraanil ja pärastpoole arvutiekraanil esmalt lamedad ja elutuld.

Pilditöötlusprogrammis RAW-faili muutes ei muutu algne RAW-fail. Muudatused salvestatakse eraldi RAW koosseisus olevasse tekstifaili. Nii on võimalik ka aastate pärast tulla originaalfoto juurde tagasi ja töödelda seda hoopis teistmoodi kui varem.

JPEG

JPEG on kõige enam kasutatav fotoformaat. RAW`st eristab JPEG faili eelkõige see, et viimane on nn kokku pakitud. Kokkupakkimine tähendab foto puhul eelkõige vajaminematute pikslite kustutamist. Kokkupakkimise astet saab suurendada ja vähendada, tõstes või langetades samal ajal foto kvaliteeti. Kui foto saab liiga kokku pakitud, paistab see välja silmaga eristatavatest pikslitest.

Fotokaamerat, mis on seadistatud pildistama JPEG- faili võib võrrelda Polaroid kaameraga – pärast klõpsu valmib kohe foto, mille kvaliteet ei ole küll väga laita, kuid fotograafil puudub seejuures võimalus ise protsessi mõjutada (vastupidiselt pimikus ilmutamisele).

Eri kaamerates on kasutusel erinevad RAW faili tüübid

Täheühend RAW ei tähista mingit kindlat tüüpi faili nagu näiteks .JPEG või .GIF. RAW on pigem iseloomustav nimetus tervele laiale hulgale failitüüpidele, mis kõik edastavad sensori salvestatud infot töötlemata kujul.

Canonil on RAW failide tähistusteks näiteks .CRW ja .CR2, Pentaxil on .PTX ja .PEF, Nikonil .NEF. Neid kõiki nimetatakse aga ühiselt \”RAW\” failideks. Harv ei ole juhus, kus mõne kaameratootja uue kaamera turuleilmumine toob kaasa ka uue RAW-vormingu.

Tegelikult võiks eksisteerida üks ja ainud RAW-vorming. See ei ole aga nõnda kasulik kaameratootjatele. Suuremad neist krüpteerivad oma RAW-faile, et vastavat lepingut mitte omavad firmad ei saaks nende vormingut oma fototöötlusprogrammis kasutada.

Adobe on loonud standardse RAW-vormingu, lõpuga .DNG. Suurematest kaameratootjatest on selle standardi omaks võtnud vaid Pentax. Seda formaati toetavad kõik hetkel müüdavad Pentaxi digipeeglid (vt http://www.photopoint.ee/pentax ). Arvestades Adobe mõjuvõimu digitaaltöötluse vallas võiks loota, et tulevik on .DNG formaadi päralt. Igaks juhuks tasub oma imelike lõppudega RAW-failid konvertida .DNG-failideks. Kes teab – võib-olla mitme aasta pärast ei saa muidu nendega enam miskit teha, kuna vähelevinud formaat on ununenud ja uued programmid seda enam ei toeta.

RAW eelised JPEG ees

1. Parem fotokvaliteet: Kuna kõik vajalikud kalkulatsioonid tehakse lähteandmetes ühe sammuna, siis on pikslite värvused märksa täpsemad ja üleminekud palju sujuvamad, kui JPG puhul.

2. Suurem kontroll: Pärast fototöötlusprogrammides saab fotode parameetreid muuta palju täpsemini, kui JPG puhul parameetreid enne pildistamist kaameras seades. Ka on parameetreid rohkem. Siiski ei tasu RAW vormingus pildistades jääda lootma pilditöötlusprogrammidele vaid seadistused tuleks siiski enne pildistamist võimalikult täpselt paika panna. Sellest kirjutab pikemalt tunnustatud loodusfotograaf Sven Začek: http://blog.photopoint.ee/paasteingel-raw/

3. Raw on 16 bitine. JPEG on 8 bitine. see tähendab, et RAW failis on värve 16 korda rohkem.

4. Olenemata RAW-le lisatud muudatustest jääb algne pildifail tegelikult muutmata. Algse foto juurde on võimalik mistahes ajahetkel – kaa aastate pärast tagasi pöörduda.

5. Kokkupakkimist ei toimu. Fail sisaldab kogu sensori salvestatud informatsiooni.

6. Võimalus kasutada kaamera omadest erinevaid pildi kokkupanemise algoritme.

RAW puudused JPEG ees

1. Raw on 2-6 korda mahukam. Seetõttu väheneb sarivõttel pildistatav kaadrite arv sekundis ning vaja läheb suuremaid mäluressursse.

2. Puudub ühtne ja kõigi kaameratootjate poolt tunnustatud RAW-vorming.

3. JPEG puhul ei ole vaja pärast pildistamist arvutis vaja tingimata järeltöötlust läbi viia. RAW puhul on järeltöötlus korraliku foto saamiseks vältimatu.

Kasma peaksin tegema oma fotod RAW või JPEG vormingus?

Üht failiformaati ei saa eelistada teisele. Mõlemal on oma puudused ja head küljed. JPEG kasuka tuleks otsustada siis, kui ei ole aega ega vajadust kõiki pilte pärast fototöötlusprogrammis \”ilmutada\”. Enamikul juhtudest (pressifotograafia, perekonnapildid) on JPEG kvaliteet piisav. RAW faili kasuks tuleks otsustada siis, kui tahate jäädvustada mingit tõeliselt ilusat ja värviküllast stseeni mille kallal viitsite ka pärast järeltöötlusega vaeva näha. RAW failiga saab fotost maksimumi välja pigistada ja see on oluline näiteks fotovõistlusele saadetud piltide puhul.

Be Sociable, Share!
Lauri Veerde on Photopointi ajaveebi süda ja hing. Ta kirjutab tehnikaalaseid artikleid ka paljudesse trükiväljaannetesse. Valitud kirjatükid Photopopointi ajaveebist ning lõviosa Lauri trükimeedias ilmunud tekste on avaldatud siin, artiklid.eu veebilehel. Photopointi ajaveeb kajastab peale fotograafiaga seonduvate teemade uudiseid, tehnilisi probleemsituatsioone ja arvustusi ka arvuti- ja audio-video vallast. Kui soovid teada, kuidas teha paremaid fotosid või millist sülearvutit endale soetada, siis külasta Photopointi ajaveebi.

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1053

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga