Puuduste kõrvaldamine ehitustöödes

Autor: Reet Rattur

Kui oled ehitusbuumi ajal ostnud uue korteri või maja või teinud renoveerimistöid, siis on sul kindlasti vedanud, kui ehitis „kusagilt ei logise, midagi ära ei kuku või vett läbi ei immitse“. Sel juhul oled kindlasti sõlminud töövõtulepingu ehitajaga, kellele on raha kõrval tähtis ka töö tulemus. Kõigil tellijatel kahjuks nii hästi läinud ei ole, sest ehitusteenuse pakkujaid oli paar aastat tagasi Eestis nii palju, et ehitusega mitte varem kokku puutunul oli valiku tegemine keeruline.
Mittevastavalt tehtud tööd ehitise juures võivad ilmneda juba ehituse ajal või peale tööde lõppemist ja objekti vastuvõtmist. Värvitööd ei ole kvaliteetsed, aknaplekid on paigaldamata, katus laseb läbi, vannitoas niriseb plaatide vahelt vett põrandale või uks ei sulgu korralikult. Võtad telefoni ja helistad töövõtjale, kes lubab kohe-kohe maja või korterit vaatama tulla, kuid tihti unustab selle. Saadad e-maili, kuid vastust ei tule. Kutsud korteriühistu juhatuse kohale ja fikseerid olukorra aktiga. Saadad akti töövõtjale, kuid ikka vastust ei tule. Paari kuu möödudes kannatus katkeb ning lähed töövõtja kontorisse kohale. Varem töist saginat täis ettevõtja kontoris on nüüd vaikne. Saad siiski töödejuhatajaga jutule ning selgub, et oled puudustest teatamisega hiljaks jäänud ja lisaks ei saa selliseid puudusi üldse eksisteerida, kõik tööd on tehtud kvaliteetselt ja probleeme lihtsalt ei ole olemas. Lahkud kurvalt ehitaja kontorist, kuid puudused ehitisel on alles ja vajavad kõrvaldamist.
Sead sammud juristi juurde. Selgub, et ehitustöödes avastatud nähtavad puuduseid, mis olid olemas ehitise vastuvõtmise ajal, oleksid sa pidanud kindlasti märkima üleandmise-vastuvõtmise akti ning nõudma nende kõrvaldamise tähtaja määramist. Kui jäid lootma ehitaja suulisele lubadusele, et puudused kõrvaldatakse, võtsid juba sellega riski. Varjatud puudustest oleksid pidanud teatama hiljemalt kolme kuu jooksul nende avastamisest ning neid täpselt kirjeldama. Samuti oleksid pidanud puudused ja tegemata tööd kohe nende avastamisel fikseerima, soovitav, kui mõne ehitusspetsialisti poolt. Samuti oleksid pidanud saatma puuduste kõrvaldamise nõude ehitajale kohe kirjalikult.
Nüüd tuleb võtta ette kohtutee või püüda ehitise puudused oma vahenditega kõrvaldada. Et ehitusettevõtja ei ole nõus sellega, et ehitise probleemid on põhjustatud tema poolt tegemata või ebaõigesti tehtud töödest, tuleb tellida ehitusekspertiis. Kui ehitaja ei ole koostööaldis, on mõistlik kasutada juristi abi, et ajada asjad korda kohtus. Kui sellega viivitada, võib ehitaja ehk hoopis otsustada oma tegevuse lõpetada või läheb paljude nõuete tõttu pankrotti.
Kindlasti on ehituspuuduste kõrvaldamine enamiku korralike ehitusettevõte poolt kiiresti korraldatav ning piisab juba telefonikõnest, et probleemid üle vaadatakse ja vead parandatakse. Kui aga on näha, et sellega viivitatakse, on targem kohe juristilt nõu küsida. Teema on tänases Eestis E-juristi juristide kogemuste põhjal täiesti aktuaalne.

Reet Rattur, jurist
http://www.e-jurist.ee, e-jurist@e-jurist.ee

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 504

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga