Pisike sülearvuti e Netbook – miks ja milleks?

Autor: Lauri Veerde

Peagi lõppeval aastal on arvutiturul toimunud märkimisväärsed muudatused. Esile on kerkinud uus sort sülearvuteid – need on tavapärastega võrreldes märksa pisemad ning odavamad. Kuna need arvutid on loodud ennekõike internetis ringi liikumiseks, on neile Inglise keeleruumis omistatud nimetus „Netbookid“.

Mis eristab tavalist sülearvutit Netbookist?

1. Mõõtmed. Netbooki üheks olulisemaks iseloomustajaks on selle väikesed mõõtmed. Keskmisel netbookil on laiust umbkaudu 25 cm – keskmine sülearvuti on tihtipeale koguni 10 cm laiem. Tavapärasest väiksemad on ka netbookide pikkus ning paksus.

Netbookide üldiste mõõtmete tõttu on tavapärasest väiksem ka kõik muu. Ühe keskmise pisikese sülearvuti ekraan on tavaliselt kas 8,9\” (22,6 cm) või 10\” (25,4 cm) diagonaaliga. Klaviatuur on neil arvutitel samuti tavapärasest pisem ning klahvid sellel on väiksemad. Seetõttu ei pruugi netbookidega olla kirjutada nii mugav, kui suuremate sülearvutitega.

Erinevate netbookide klaviatuurid on aga disainitud erinevalt nii et ühel on kirjutamine märksa mugavam kui teisel. Kirjutamismugavuse poole pealt võib kindlasti teiste seast välja tõsta Acer Aspire One ning veidi kallimas hinnaklassis olevad HP 2133 Mini-Note netbookid. Loomulikult on aga võimalik iga netbooki külge ühendada suvaline USB-ühendusega lauaarvuti klaviatuur.

2. Jõudlus. Peaaegu kõikide hetkel müüdavate Netbookide südameks on Inteli Atom protsessor, 1,6 GHz. Operatiivmälu on neil masinail tavaliselt 512 MB – 1 GB.

See tähendab, et netbookid saavad väga hästi hakkama tavapäraste ülesannetega nagu tekstitöötlus- ja tabelarvutusteprogrammid, veebis surfamine, videote vaatamine, muusika kuulamine jne. Suuremate programmide (nn fototöötlus- ja graafikaprogrammid) ning enamiku arvutimängude puhul võib arvuti aga liig kauaks mõtlema jääda.

Siin tuleb aga rääkida netbookide suunitlusest ja definitsioonist. Netbook on arvuti, mis ei ole ette nähtud palju protsessorit ja mälumahtu vajavate programmide jooksutamiseks (sh operatsioonisüsteem). Pigem tuleks sellesse suhtuda kui veidi suuremasse ning parema kasutamismugavusega alternatiivi nutitelefonidele.

Netbooki olemuse juurde peaks kindlasti kuuluma tehniliste näitajate optimaalsus. Ei ole mitte mingit mõtet teha netbooki ning püüda sinna sisse toppida võimalikult palju mälu, võimsaimat graafikakaarti jne. See võrduks samaga, kui Peugeot laksaks oma 306 seeriale kapoti alla 4,8 liitrise mootori.

3. Ainult esmatähtsad funktsioonid. Kuna netbookide põhilisteks iseloomustajateks on väikesed mõõtmed ning madal hind, siis on neil ainult kõige esmasemad funktsioonid ning pordid.

Üheks tähtsaks aspektiks netbooki juures on see, et mitte ühelgi neist ei ole CD-mängijat – omadus, mida me oleme arvutite juures juba nii iseenesest mõistetavaks pidama hakanud, et seda ostes võib-olla tähelegi ei pane. Optilise seadme puudumine võimaldab aga arvuti suurust olulisel määral vähendada. Kui te üldse ilma ei saa, siis on võimalik osta netbooki juurde väline CD/DVD seade.

Alati on sülearvutite ostmise juures üheks tähtsaks aspektiks kõvaketta maht – see, kui palju arvutisse muusikat, pilte, filme ja muud sellist salvestada on võimalik. Müüdavad netbookid on varustatud kahte tüüpi kõvaketastega – osadel on HDD-kettad, osadel aga SSD-kettad.

HDD-mäluga netbookidel on mälumahtu rohkem – keskeltläbi 80–160 GB. SSD-mäluga netbookidel on mälumahtu vähem – tavaliselt 8–20 GB. Vähem on neil seda seetõttu, et SSD mälu on kallim. Kui teil just tingimata ei ole vaja oma netbookis väga suuri faile talletada (selle jaoks võib aga muretseda ka näiteks välise kõvaketta), siis soovitaks osta SSD-mäluga netbook.

SSD ketas on HDD-st kordades kiirem – see teeb teie arvuti üldiselt märksa kiiremaks. Kuna SSD kaardil ei ole erinevalt HDD kettast liikuvaid osi, tarbib see märksa vähem voolu ning teie netbooki aku peab kauem vastu. Kolmandaks on SSD-ketas põrutustele palju vastupidavam. Nii ei ole ohtu, et arvuti põrutada saades andmed loetamatuks muutuvad.

Kõigil netbookidel on Sisseehitatud WiFi kaart, tavaline võrgukaart, mitu USB-porti, kõrvallappide ja mikrofoni väljund ning VGA-väljund. Enamikul on ka mälukaardilugeja ning veebikaamera. Acer Aspire One netbookidel on lisaks WiFi kaardile ka 3G SIM-kaardi pesa.

4. Hind: Üks tavaline netbook on tavalistest sülearvutist kõvasti odavam. Üldiselt jäävad netbookide hinnad 5000 – 7000 krooni piirimaile. On aga muidugi kallimaid ja ka odavamaid mudeleid.

Miks ma peaksin ostma tavalise sülearvuti asemel netbooki?

Netbooki kasuks tuleks otsustada siis, kui teil ei ole vaja arvutis jooksutada graafikakaardile ja protsessorile kõrgeid nõudmisi esitavaid programme – siis, kui vajate arvutit vaid tavapäraste igapäevaste toimingute tarvis nagu näiteks internetis ringiliikumine, tekstitöötlus, muusika kuulamine, videoklippide vaatamine jne.

Netbooki kasuks tuleks otsustada siis, kui teile meeldib oma arvutit kõikjal kaasas kanda kuid olete tüdinud oma raske sülekolaka kaasasvedamisest.

Netbooki kasuks tuleks otsustada siis, kui te juba omate veidi võimsamat arvutit, ning vajate ühte ka kaasaskandmiseks ja põhiliste toimingute tegemiseks.

Kõigil neil juhtudel võib netbookist saada teie ideaalne kaaslane – ja seda üpris väikese rahasumma eest.

Be Sociable, Share!
Lauri Veerde on Photopointi ajaveebi süda ja hing. Ta kirjutab tehnikaalaseid artikleid ka paljudesse trükiväljaannetesse. Valitud kirjatükid Photopopointi ajaveebist ning lõviosa Lauri trükimeedias ilmunud tekste on avaldatud siin, artiklid.eu veebilehel. Photopointi ajaveeb kajastab peale fotograafiaga seonduvate teemade uudiseid, tehnilisi probleemsituatsioone ja arvustusi ka arvuti- ja audio-video vallast. Kui soovid teada, kuidas teha paremaid fotosid või millist sülearvutit endale soetada, siis külasta Photopointi ajaveebi.

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 803

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga