Peamassaaž

Autor: M.I. Massaažikool

Peamassaaži eelis teiste massaažiliikide ees on see, et peamassaaž ei oma vastunäidustusi, välja arvatud kasvajad.

“Peamassaaþi tehakse lõõgastuse eesmärgil, heaolutunde loomiseks kas või südamehaigetel, kellel on sageli pärast infarkti depressioon,” räägib M.I.Massaaþikooli õpetaja Marge Kaljuvee. “Aga alati on õigem haigusi ennetada, luues massaaþiga positiivseid emotsioone.”
Peamiseks vastunäidustuseks peab Marge Kaljuvee kasvajaid. Vererõhk võib selle massaaži juures olla nii kõrge, madal kui ka normaalne, sest peamassaaž ei mõjuta üldist, vaid lokaalset vereringet.
Tervisekaupade poodides on müügil ämblikulaadsed visplid, millega saab ka ise peanaha närvilõpmeid ergutada.

Üld-, selja-, käte- jm massaaž võib seevastu vereringe kiirenedes anda südamele koormuse ning on seetõttu südameprobleemide ja kõrge vererõhu puhul vastunäidustatud.

Lihtsad võtted

Üks lihtne närvikeskusi toniseeriv võte on oma või kaaslase juukseid sakutada. Kas siis juuksejuurte lähedalt või nagu koolipoiss – otstest ehk patsist.

Tugevaid, sakutavaid võtteid siiski ei soovitata kasutada, kui tegu on tõsisemate terviseprobleemidega. Ka kilpnäärmehaigused, verevalumid ja haavad, vererõhu kõikumine, nahahaigused masseeritavas piirkonnas, joobeseisund, ägedad südamehaigused ning hiljuti tehtud operatsioon peapiirkonnas on antud massaažiliigi puhul vastunäidustuseks.

See võte sobib eriti hästi madala vererõhu puhul. Kõrge vererõhu korral võiks näiteks teha mõnusaid ringlevaid silitavaid liigutusi, kusjuures nende suund pole oluline. Peamassaaži tehnikaliikidest võibki nimetada peanaha hõõrumist, muljumist, vajutamist, sakutamist.

“Kui need sakutavad võtted välja jätta, on peamassaaž üldiselt lõõgastav, mõnus, heaolutunnet tekitav,” teab Marge Kaljuvee. “Sellega vabanevad heaolu hormoonid, sest peas on hästi palju tunderetseptoreid, mis annavad heaolu hormoonide vabanemise teel lõõgastatud tunde.”

Kui India ja ajur-veeda peamassaaži puhul kasutatakse õli, siis lääne inimesele on see sageli vastuvõetamatu – juuksed saavad ülirasvaseks ning õli soovitatakse pealegi võimalikult kaua peas hoida.

Massaaž juuste hõrenemise ja peavalu vastu

Uurimistulemused kogu maailmas näitavad, et peamassaažiga saab vähemal või suuremal määral ära hoida kiilaspäisust.

Tehnika ongi eelkõige sakutamine, millega ergutatakse juuksejuuri ning soodustatakse sellega juuste kasvu. Kui hõrenemine on juba toimunud, on abi ka hõõruvatest liigutustest peanahal.

Nn pingepeavalud algavad tihti just pea kõõlustanu lihase pingest. See on suur lihas, mis katab kogu kolju, alates kuklast ning kinnitudes kulmupiirkonda. Kui see lihas on pinges, võivad hakata silmad ja/või pea valutama.

Kui haarame massaažiga kaasa ka nahapinna, vajutades tugevamini ning tehes süvahõõrumist, anname sellega kõõlustanu lihasele elastsuse.

Pärast massaaži soovitab Marge Kaljuvee pähe panna mütsi või vähemalt mitte kohe välja külma kätte minna. “Kui peavalu on tugev ja pikaajaline, tuleb siiski arsti poole pöörduda. Aga päeva stressi ja pingepeavalu saate küll ise peamassaažiga leevendada.

Nauditav on seegi, kui massaaži teeb kaaslane. Parim on seliliasend, kus pöörate pea algul ühele, siis teisele küljele. Sel juhul on õlavööde hästi pingevaba ning massaaž mõjusam.

Salongis kestab peamassaaž harilikult 20 minutit. Kui haaratakse kaasa ka kaela- ja turjalihased, läheb 30 minutit.

Naer võib näo krampi kiskuda

Tegelikult on peas hulk lihaseid, millest kõik ei ole mõjutatavad. Näiteks oimulihase ülesanne on tõmmata alalõuga ülespoole taha. Kes tihti kõvasti naerab, nendel oleks hea teha oimupiirkonnas ringe, et lõdvestada alalõuga ja nägu.

Mõnikord hakkab soolestik peamassaaži järel korisema. See näitab, et on mõjutatud uitnärvi tööd – seedetegevus aktiveerub, kusjuures skeletilihased lõõgastuvad.

Tervisekaupade poodides müüakse peamassaažiks ka tehnilisi abivahendeid. Näiteks ämblikulaadse vispliga saab ärritada peanaha närvilõpmeid. Marge Kaljuvee tunnistab, et igaühele ei tarvitse see mas- saaživahend meelepärane olla, sest toob peaaegu kõigil kananaha ihule. “Eriti lapsed teevad hästi naljaka näo selle peale. Aga kellele vispel sobib, lasku aga käia. See on täitsa mõnus ja lõbus.”

Pea sissemässimine avitab samuti

Teise massaaživõttena räägib Marge Kaljuvee pea froteerätiku sisse mässimisest. Rätt mähitakse turbanina ümber pea ning siis pigistatakse pead tugevalt kahelt poolt. Seejärel lastakse lahti. Selline lihaste kokkupigistamine ja vabastamine vabastavad need pingetest. “Kui pea on froteerätikusse mässitud, on kliendil hea turvaline tunne. Sellisena on pead mõnusam käte vahele võtta ning ühele ja teisel poole keerutada, et venitada ka kaelalihaseid.” Sellist massaaži ei ole iseendale kerge teha, vaja on kõrvalist abi.

________________________________________
Tasub teada

Juuksed kasvavad keskmiselt ühe sentimeetri kuus ja karva eluiga on 2–6 aastat. Siis langeb karv välja ning asendub tavaliselt uuega. Normaalne juuste väljalangevus on 50–100 karva päevas. Kui see suureneb, tuleb hakata otsima põhjusi.

Juustekao põhjusi:

Raua, tsingi, biotiini, foolhappe defitsiit.

Kilpnäärme ületalitlus.

Erütematoosne luupus.

Ravimid, sagedamini põletiku- ja trombivastased arstimid, antidepressandid, tsütotoksilised, südame-veresoonkonna ning endokrinoloogilised ravimid, A-vitamiini liigtarbimine. Ravimite ärajätmisel juuste kasv taastub.

Hormonaalne häire – meestel meessuguhormoonide liig.

Süüfilis.

Stress.

Rasedus ja sünnitusjärgne periood.

Operatsioon.

Kaalukadu.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 856

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga