Oksüdatiivne stress

Autor: M.I. Massaažikool

Viimasel ajal on hakatud rääkima oksüdatiivsest stressist. Teada on, et selline stress soodustab põletike (näiteks reumatoidartriidi), südamehaiguste, pahaloomuliste kasvajate, Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning paljude teiste haiguste teket.
Keeruline nimi, kuid lihtsamalt öeldes on tegemist meie keha rakkude hingamises paratamatult tekkivate vaheainete kahjustava toimega. Elusad rakud reageerivad pidevalt hapnikuga, mille käigus tekivad vabad radikaalid ja rida kiireid keemilisi reaktsioone. Need nn. mürgised radikaalid kahjustavad rakke nii soole limaskestal kui veresoonte seintel. Aktiivsete hapniku osakeste hoogu pidurdavad antioksüdandid, mis aitavad toime tulla vabade radikaalide kahjustava toimega.

Antioksüdantide toimel:
– pidurduvad vananemisprotsessid;
– alaneb kolesteroolitase;
– väheneb ateroskleroosirisk;
– väheneb südamehaiguste ja insuldirisk;
– aeglustub Alzheimer’i tõbi;
– väheneb kasvajate tekkevõimalus;
– vähenevad sigaretisuitsust tekkivad kahjustused, jne.
Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid A, C, E, flavonoidid, koeensüüm Q10, seleen, tsink jt.
Antioksüdandid tugevdavad vastastikku üksteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki tasakaalustatult ja üheaegselt.
Peamised oksüdatiivse stressi tekitajad:
– vale toitumine
– ebapiisav hingamine
– magamatus
– psüühiline pinge
– saastunud keskkond

Oksüdatiivne stress on organismi tegevuse aspektist väga ohtlik seisund ja võib põhjustada koos paljude teiste teguritega erinevaid kahjustusi ning haigusi. See tähendab, et organismi happe-leelise tasakaal(PH) on paigast ära.

Enamik inimesi teab, et mullad ei kanna vilja, kui pH tase on korrast ära. Sama süsteem toimub ka meie kehas. Haigus saab areneda ainult happelistes tingimustes.
Happeline seisund vähendab võimet omastada mineraale ja teisi toitaineid, luues soodsad tingimused kasvajate arenguks ning muudab meid vastuvõtlikuks rasvumisele ja paljudele muudele hädadele. Ka vähirakkude vohamist soodustab keha liig happeline keskkond. Teadupärast peab inimese veri olema püsiva väärtusega ja kui see hakkab nihkuma happesuse poole võetakse leelistavaid mineraale luudest soodustades luuhõrenemist.
Organismi PH taset on võimalik määrata uriinist.

HAPPELISUSE SOODUSTAJAD
– Antibiootikumid
– Halvad harjumused – suitsetamine, alkohol, narkootikumid, kohv, must tee
– Happeline toit – suhkur, valge jahu, liha, osad piimatooted, poolfabrikaadid, karastusjoogid, rämpstoit
– lisaained toidus (eriti tuleks vältida maitsetugevdajaid)
– Liigne sportimine – valutavatesse lihastesse tekib piimhape.
– Magamatus – õige pikkusega uni on väga oluline.
– Paastumine – seetõttu ei olegi hea teha ilma arsti järelvalveta paastumist.
– Osad ravimid (nt. paracetamol, hormoonravimid, antibeebipillid)
– Stress – negatiivne mõtlemine on võimas jõud enda vastu, ka lein, šokk
– Vale hingamine – pinnapealsel hingamisel ei jõua piisavalt hapnikku kudedesse
– Vähe vett – vesi neutraliseerib keha happelisust.
– Vähene liikumine – istuv töö soodustab happelisust; trenn ja liikumine
neutraliseerivad happelisust.
KEHA LEELISELISUSE TÕSTMINE
Aluseliste toiduainete tarbimine – melon, kartul, köögivili, toores liha.
Kuivharjamine aitab hoida kehale sobivat pH taset. Mõõdukas trenn ja liikumine vähendavad happesust, sobib ka massaaž. Magada tuleb piisavalt ja joogiks tarbida vaid puhast vett. Saunas käimine on sobilik. Kui on tunne, et külmetushaigus hakkab tulema, siis on kasulik sauna minna, sest vähem happeline keha suudab haigusele rohkem vastu seista. Hea on tegeleda tegeleda hobidega. Stressi vähendavad need
tegevused, mille taha ennast unustatakse. Sobib nt. lugemine, kudumine,
ristsõnad jne. Paljud inimesed rahunevad interneti portaalides.Valgusteraapia ja päikesepaiste aitavad! Õnnelik inimene on sobivama PH-ga. Võib tarbida probiootikume – Beneflora pulber, Gefilus kapslid, Acidofilus kapslid
jne. Samu baktereid saab ka õigesti tehtud hapendatud kurkidest ja hapukapsast.
Võib tarbida sigurijuurt, maapirni või võilillejuurt. Kõik nad vähendavad keha
happelisust. Õunaäädika vee joomine leelistab organismi.

Mida süüa?
Aluseliste toiduainete hulka kuuluvad kõik aedviljad, enamik puuvilju (ka kuivatatud) ja kõik rohelised köögiviljad, marjad, herned, oad ja läätsed, seened, tofu, pähklid, mandlid ja seemned, maitseained ja meresool. Hea on juua rohelist teed, veidi on lubatud punast veini. Kakao ja šokolaad sisaldavad palju antioksüdante, mis neutraliseerivad vabu radikaale ja soodustavad kehas antioksüdantide sünteesi. Värske, taimne ja toores toit- aitab edukalt tasakaalustada happelist jääki andvaid toiduaineid. Seega, sööge rohkem aedvilja ja salatit lihatoidu juurde.

Üks suur kahjutegija on aspartaam ehk suhkruasendaja, mille vähkitekitavat toimet uuritakse juba aastakümneid.
Suhkur – on seda happelisem, mida valgem ta on. Kui asendada valge suhkur pruuniga, siis see on suur samm tervislikuma toidu suunas.
Liha happelisus – sõltub looma / linnu kasvatamisest ja tapmisest
Jahutooted – täisteratooted lagunevad leelislise jäägiga ja valge jahu seedub kehas happelise jäägiga. Valge jahu hulka kuuluvad ka makaronid. Rukkimakaronid ja täisteramakaronid on ikka hoopis teine teema.
Piimatooted – on head vaid siis, kui nad on homogeniseerimata.

Selleks, et organism suudaks säilitada happe-leelise tasakaalu, tuleks leeliselist toitu süüa seitse korda rohkem kui happelisust loovat.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 766

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga