Mis on inflatsioon?K

Autor: Kälver Kilvits

Inflatioon ja raha ajaväärtus

Investeerimisel võib olla palju erisuguseid eesmärke: näiteks koguda lapsele kapitali hariduse omandamiseks tulevikus, kindlustada enese vanaduspõlv või koguda raha suuremateks ostudeks. Kõiki neid eesmärke ühendab aga soov oma kapitali kasvatada. Kuid milline kasvumäär on piisav? Kas 3% aastas, vara väärtuse kahkordistumine kümne aastaga või hoopis mõni teine suurus? Enamik investoreid soovib, et nende vara kasv oleks suurem kui inflatsioon – teisiti öeldes soovitakse, et investeeritud kapital ei kaotaks ostujõudu.

See joonis näitab, et praegu levinud uskumus “aktsiad toodavad igavesti” on vale. Aktsiad on tegelikult langenud alates 2000 aastast. Investeerides tuleviku jaoks tuleks jälgida majandustsükleid ning ala- ja üleväärtustust.

Nagu kohe näeme pikas perspektiivis pole enamus aktsiad suutnud inflatsioonile vastu pidada. Meile kajastatav inflatsioonimäär on küll stabiilselt alla 5%, kuid see on avalik vale. Meie õige inflatsioonimäär ei saa kuidagi olla alla 5% kui viimase 10 aasta jooksul on meie keskpangad rohkem raha printinud kui eelnenud 200 aastal. Meie väärismetalli investorid oleme sellega rahul, mitte et me teistele halba tahaksime vaid kulda ja hõbedat võimendab inflatsioon ehk meie muutume seeläbi rikkamaks.

Sellel joonisel on näidatud valuuta hulga kasv alates Dollari eemaldamisest kullastandardilt – seega ka kõikide teiste valuutade eemaldamine. Tuleks vaadata M3 valuuta hulka, kuna see koondab kõik eksisteeriva raha.

Ega meilgi pole inflatsiooni eest pääsu. Eesti M1 ehk ringluses olev valuuta paberi näol pluss deposiithoiused.

Mis siis ikkagi on Inflatsioon?

Inflatsiooni all mõistetakse raha ostujõu vähenemist ajas. Inflatsiooni tõttu on üks kroon täna väärt rohkem kui homme ja on suur erinevus, kas teenida investeeringult 10 000 krooni täna või kahe aasta pärast. Inflatsioonile lisaks on kohene 10 000 kroonine tulu eelistatud ka investeeringutega seonduva riski tõttu. Isegi kui inflatsioon oleks null, oleksid investorid vaevalt rahul samaväärse tuluga kauges tulevikus. Eelneva kokkuvõtteks oleme jõudnud tõdemuseni, et rahal on ajaväärtus.

Läbi ajaloo on inflatsioonilised süsteemid kestnud keskmiselt 30 aastat, seda alates aegade algusest. Meie võlasüsteem on nüüdseks püsinud juba 39 aastat. Püsimist pole võimaldanud poliitikute hea töö ega ka tehnoloogia kiire areng, vaid teised riigid, kes aksepteerivad meie lubadusel põhinevat valuutat. Võlasüsteemi kannavad kõik maksumaksjad. Ainsad rahasüsteemid, mis kestnud kauem kui valuutasüsteemid ning ületanud ajahamba on kuld- ja hõberahad. Kuld ja hõbe on olnud aksepteeritav rahana üle 4000 aasta ning jätkavad olemist ka edaspidi. Eriti populaarseks muutuvad väärismetallid majandusliku ebakindluse ajal.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 422

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga