Mida võiks korteriühistu teada energiamärgisest?

Autor: Viljar Puusepp

Energiamärgis

Ehitusseadus ütleb, et “energiamärgis on dokument, mille eesmärk on anda teada, kui palju sisekliima tagamisega hoone tarbib energiat, võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiakasutusega” [Ehitusseadus §3]. Lahtiseletatult tähendab see seda, et energiamärgis võrdleb teie korterelamut kogu energiakasutust (küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi, köögid) kõigi teiste korterelamute energiakasutusega ühe ruutmeetri kohta.

Energiamärgis koosneb kokku neljast osast, millest esimene ja kõige tähtsam on ilusa värvilise skaalaga leht. Sellel skaalal on energiatõhususe klassid A-st G-ni. Klassi A kuulumiseks peab ühe m2 kohta kuluma aastas vähem energiat kui 100 kilovatt tundi [kWh].

Sellised on korterelamute energiatõhususe skaala vahemikud:
Energiatõhususarv
kWh/(m2*a) Klass
kuni 100 A
101 – 120 B
121 – 150 C
151 – 200 D
201 – 250 E
251 – 300 F
301 või enam G

Enamasti kuuluvad vanemad korterelamud klassi D või E. Uutel ehitatavatel korterelamutel peab klass olema vähemalt C.

Energiamärgise teisel osal on loetletud soovitatavad energiasäästumeetmed. Nende meetmete soovitused on antud enamasti energiamärgise väljastaja kõhutunde järgi. Lõpliku otsuse langetamiseks on kindlasti soovitatav lasta läbi viia ka energiaaudit.

Kolmas energiamärgise osa sisaldab arvutuste lähteandmeid, mille õigsust kinnitab korteriühistu esindaja oma allkirjaga. Neljandal osal on näidatud energiatõhususarvu arvutuste käik.

Vajalikud lähteandmed

Energiatõhususarvu leidmiseks on vaja teada kogu hoone energiakasutust sh. küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, soe tarbevesi ja köögid. Lisaks sellele on vaja teada veel kasutatavaid energiaallikaid ja köetava pinna suurust.

Vajalikud andmed hoone kohta on järgmised:
– ehitisregistri kood
– ehitusaasta ja oluliste rekonstrueerimistööde loetelu koos aastatega
– köetav pind (m2). Köetava pinna hulka arvestatakse ka trepikojad, isegi kui radiaatorid on trepikojast eemaldatud. Köetava pinna hulka ei arvestata keldrit, mis on soe magistraaltorude soojaeralduse tõttu.
– pindade kasutatavus ning hoone sisekliima (niiskus, ventilatsioon, temperatuur jms)
– viimase kütteperioodi jaanuari, veebruari ja märtsi vajatud energia või kütuse kulu, väljendatud kroonides ja eurodes eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.

Energiakasutuse kohta vajatakse järgmisi andmeid soovitavalt viimase kolme aasta kohta:
– kõik kütte ja energia liigid koos kogustega
– sooja tarbevee ettevalmistamiseks kasutatud energia kogused (kui ei ole teada, siis hinnatakse see suurus umbes 30% peale kogu energiakogusest)
– kogu hoone kasutatud elekter (kui on teada ainult üldelekter, siis hindab energiamärgise koostaja majapidamiste elektrikulu kaudselt)

Lisaks eelnevale tasub teada, et erinevad energiakandjad (kaugküte, gaas, elekter jms) mõjutavad energiatõhususarvu erinevalt. See tuleb sellest, et poliitiliselt on mõned energiaallikad teistest keskkonnamõjude tõttu eelistatumad. Näiteks kõige soodsama energiatõhususe klassi annavad taastuvtoormel põhinevad kütused nagu puit ning muud biokütused v.a. turvas. Teine eelistatum energiakandja on kaugküte. Kõige ebasoodsam on elektri kasutamine. Seega, kui sooja tarbevett valmistatakse boileritega, siis võib arvutatud energiatõhususarv langeda ka terve klassi võrra.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 480

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga