Mida teha kui oled jäänud ilma tööta?

Autor: Aivar Pehme

Viimasel ajal on järjest rohkem kuulda sellest, et inimesed jäävad ilma tööta. Kui veel eelmisel aastal paljud koondavad ettevõtted püüdsid varjata oma rasket majanduslikku olukorda, siis enam seda (õnneks) ei tehta. Olukorda võetakse just nii nagu see on ning igasugune valehäbi tuleb alla neelata. Täpselt samasugune on olukord ilma tööta inimestega. Paljud häbenesid või häbenevad siiani oma olukorda tunnistada, aga see ei vii kuhugi. See, kui oled jäänud ilma tööta, ei ole mingi häbiasi. Nii lihtsalt on. Ja pole isegi mõtet otsida põhjusi, miks nii läks ega arutleda teemadel, kas oleks võinud midagi teistmoodi teha.. Kui oled jäänud ilma tööta, siis ongi olukord just täpselt selline nagu ta on. Ei parem ega halvem. Tekib küsimus, mida teha edasi?
Kõige olulisem on jääda rahulikuks, käituda mõsitlikult ning analüüsida tekkinud olukorda. Olukorra hindamisel ei maksa keskenduda ainult probleemidele vaid tuleb näha ka uusi võimalusi. Alustuseks võiks mõelda sellele, mis on nüüd teisiti kui enne? Enamik inimesi vastaks, et pole tööd. Kas põhiprobleem seisneb selles, et EI SAA enam tööl käia? Tõenäoliselt mitte. Probleem on ikkagi selles, et puudub stabiilne sissetulek. Puudub see seni igakuiselt saadud rahahulk, millega katta vajalikud kulutused. Kuigi raha ei pruugi olla kõige olulisem maailmas, on ta siiski vajalik eksisteerimiseks. Siinkohal peabki esmalt kriitilise pilguga üle vaatama kõik oma kulud. Selleks on kõige lihtsam, kui panete kõik oma kulud lihtsalt kirja. Tõenäoliselt enamus kulud lähevad pangast ning sealt on hea vaadata, millised kulud on siiani olnud. Selge on see, et paljud inimesed on üsna mugavad ning esimese hooga ei leia kulude nimekirjast neid kulusid, mida võiks kärpida. Tegelikkus aga on selline, et nii mõnedki kulud, mida kohe ei kärbi, tuleb hiljem nagunii kulunimekirjast välja arvata. Ei hakka siin detailselt lahkama, kuidas kulusid kärpida, millised on vajalikud, millised ebavajalikud kulud. Lühidalt võiks öelda nii – kui on riie selga panna, katus pea kohal ja kõht täis, siis on hästi. Kõik muu on tänapäevases situatsioonis juba luksus. Seega – olge piisavalt kriitilised. Lõppkokkuvõttes saabki välja arvutada üsna konkreetse summa, mida igakuiselt on vaja, et põhivajadused oleks rahuldatud. Ja siit tuleb minna edasi.
Kui teil ei ole mingit ülihead äriideed, hunnikus säästuraha või muud rikkust tagavaraks, siis nähtavasti peate uue töökoha leidma. Aga – püüdke seda teha mõistlikult. Ei tasu valimatult saata oma cv-d iga tööpakkumise peale. Kui teil ikka pole töökuulutuses nõutud oskusi ja kogemusi, siis suure tõenäosusega te seda tööd ka ei saa. Samuti ei ole mõtet ka ühte ja samasse kohta mitu korda oma cv-d saata. Pigem tekitab see negatiivse emotsiooni otsustaja poolel ning te ei pääse cv-voorust kaugemale..
Mõistlik käitumine oleks pigem järgmine: keskenduge kahele põhiasjale – vaadake tööpakkumisi selles valdkonnas, milles olete kogenud. Tõenäosus tööd leida valdkonnas, kus teil on ka kogemus, on kindlasti kõige suurem. Lisaks mõelge ka sellele, millist tööd te tahaksite teha. Mõelge, mis võiks olla see töö, mida teeksite innustunult. Kui olete need asjad valmis mõelnud, siis järgmisena hakake otsima teile sobivaid töökuulutusi. Eesti on sedavõrd e-riik, et valdav enamus avalikest tööpakkumistest on näha CV-Online´s ja CV Keskuses. Lisaks veel EkspressJob, Hyppelaud. Osa pakkumisi ka Äripäevas, mis internetis nähtaval Vakants.ee nime all. Loomulikult on leida tööpakkumisi ka Tööturuametis, ajalehtedes Õhtuleht, Soov ja Kuldne Börs.
Midagi sobivat loodetavasti ikka leidub seal. Kui olete tööpakkumised üle vaadanud, siis tõenäoliselt enamiku tööpakkumiste puhul peaksite saatma oma sooviavalduse. Aga ärge tehke seda uisapäisa. Kui omal puudub kogemus hea cv ja kaaskirja koostamiseks, siis kasutage abi. Selleks võite lugeda tööportaalides olevaid õpetusi, aga samuti võite kasutada ka mõne hea sõbra või tuttava abi, eriti hea, kui see tuttav inimene oleks varem tegelenud personali värbamisega. Miks on hea cv ja kaaskiri olulised? Nagu te võite arvata, siis pea igale ametikohale laekub tohutu hulk sooviavaldusi. Valdav enamus on üsna ühesugused, koostatud vastavalt internetis olevatele näidistele. Kui teil ei ole just tohutult palju paremaid näitajaid (nt kogemused, teadmised) kui teistel kandideerijatel, siis sellise standardse paberiga te kedagi üle ei trumpa. See on see koht, kus peab olema loominguline. Võin kogemusest öelda, et kui keegi natukenegi eristub teistest (heas mõttes) siis jääb ta kohe silma ning saab suurema võimaluse pääseda vestlusele. Mida siis teha, et olla silmapaistev? Variante on mitmeid, kuid eelkõige – originaalsus. Enamasti otsitakse uut töötajat selliselt, et püütakse leida parim kõikidest kandidaatidest. Kui kõik sooviavaldused on täpselt ühesuguse tekstiga, siis milline on neist parim? Kui aga üks avaldus on täiesti omalaadne ning jääbki meelde oma originaalsusega, siis pole raske arvata, kes pääseb edasi.

Be Sociable, Share!
Aivar Pehme, Reichmann OÜ

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 854

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga