Majandusaasta aruanne ja EURO kasutuselevõtt?

Autor: Arno Lainemäe

Euro tuleb ja majandusaasta aruandeid tuleb samuti endiselt esitada. Kõik selge. Mis muutub aga majandusaasta aruandes seoses euro tulekuga ning seoses €-päevaga?
——————————————————————————–
Eesti tubli raamatupidamistoimkond on vastu võtnud uue juhendi “Raamatupidamise Toimkonna juhend RTJ 18 Euro kasutuselevõtt”.

Nimetatud juhend määrab ära põhimõtted, mida raamatupidamises ja majandusaasta aruandes rakendada euro tulekul. Räägitakse selgeks järgmised asjad:

•mis on €-päev
•mis on arvestusvaluuta ja esitusvaluuta
•kuidas on €-päevaga seotud bilansipäev
•millises vääringus enne ja pärast €-päeva peab arvestust pidama
•kuidas raamatupidamises arvestada ringi osa- või aktsiakapitali seoses eurole üleminekuga
•millised on eurole üleminekuga seotud ümardamise reeglid
•millised aruanded enne eurot koostatakse eesti kroonis ning millised juba euros
•eurole ülemineku vahetuskurss – kes selle kinnitab
•majandusaasta aruande lisad – mida vaja kajastada?
——————————————————————————–
Nendele küsimustele vastused leiab just nimetatud Riigi Teatajas avaldatud Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 18 Euro kasutuselevõtt.

€-päev on päev, millest alates Eesti on euroala liige ja Eestis tuleb käibele euro.

Bilansikuupäev on aruandes esitatud viimase perioodi lõppkuupäev (näiteks 31.12.2010 lõppeva majandusaasta kohta koostatud majandusaasta aruande bilansikuupäevaks on 31.12.2010).

Arvestusvaluuta on vääring, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kõiki muid vääringuid loetakse antud ettevõtte jaoks välisvaluutadeks.

Esitusvaluuta on vääring, milles ettevõte koostab ja esitab oma aruandeid.

Tehingute arvestusvaluuta on valuuta, milles peetakse jooksvat arvestust ettevõtte majandustehingute üle. Kuni €-päevani on enamustel Eesti ettevõtetel arvestusvaluutakse Eesti kroon. Alates €-päevast on eesti kroonis arvestust pidavate ettevõtete uueks arvestusvaluutaks euro. Seega peetakse arvestust eurodes.

Euro ja Eesti krooni vahetuskursi määrab Euroopa Liidu Nõukogu oma määrusega.

Ümardused – €-päeval teostatakse kõikide raamatupidamissaldode ümberarvestus kroonidest eurodeks. Selle raamatupidamistehingu jaoks koostatakse raamatupidamisorder. Saldod ümardatakse kaks kohta pärast koma. Kui kolmas koht peale koma on 0-4, siis jääb teine koht pärast koma muutmata. Kui kolmas koht peale koma on 5-9, siis ümardatakse teine koht ühe numbri võrra ülespoole. Kui ümardamisega tekivad raamatupidamissaldode erinevused, siis see kajastatakse aruandperioodi kasumi-kahjumina.

Aktsia- või osakapitali ümberarvestamisel Eesti kroonidest eurodeks võib osutuda vajalikuks aktsia- või osakapitalli suurendamine või vähenamine, et tagada äriseadustikus kehtestatud aktsia ja osa täiskordsuse nõue. Ümardamisel tekkinud vahet kajastatakse kirjel eelmiste perioodide jaotamata kasum.

Aruannete koostamisel euro või kroon? Aluseks on jägmised reeglid:

•Aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Aruanded, mille bilansipäev on peale €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
Majandusaasta aruande lisad. Raamatupidamise aastaaruande lisades on vaja välja tuua arvestuvaluuta ja esitusvaluuta muutmise põhjus – Eesti liitumine Euroopa Liidu rahaliiduga ning euro kasutuselevõtuga.
——————————————————————————–

NÄIDE

Oletame, et aruanded, mille bilansipäev on enne €-päeva, koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.

Oletame, et €-päev on 1.jaanuar 2011.

•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.12.2010. Aruanne seisuga 31.12.2010 koostatakse ja esitatakse Eesti kroonides.
•Ettevõtte majandusaasta lõpeb 31.03.2011. Aruanne koostatakse ja esitatakse eurodes. Aruandes toodud võrdlusandmete ümberarvestamisel kasutatakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud valuutakurssi.

Arno Lainemäe
www.eestiraamatupidamine.ee pearaamatupidaja

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 517

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga