Liigne poliitiline korrektsus reklaamides

Autor: Siiri Peelbaum

Kas olete täheldanud, et viimasel ajal on eriti “popiks” väljendiks saanud sõnaühend “poliitiliselt korrektne”. Iga lause, liigutus, mõtteavaldus, pilt ja arvamus peab olema poliitiliselt korrektne. Diskrimineerida ei tohi ühtki gruppi ega vähemust, kasutada ei tohi taunitavaid väljendeid ning peab jälgima, et keegi end seejuures solvatuna ei tunneks. Iseenesest ju täiesti inimlik, kuid…

Kogu see “poliitiline korrektsus” on kandunud paratamatult ka reklaamimaailma ning turundusse. Nagu ülejäänudki eluvaldkondades, tuleb ka turundus- ja reklaamitegevuses arvestada “korrektsusega” igal sammul.

See on viinud aga olukorrani, kus tänavatelt või teleekraanilt kästakse korjata reklaamid, mis mingil viisil sätastatud malliga ei kattu, riivavad kellegi tundeid või diskrimineerivad väidetavalt vähemusi (üpris tihti on argumendid aga üle pingutatud ning harva, kui reklaamijal ka reaalselt pahatahtlik süükoorem lasub). Ühe näitena paljudest võib tuua filmi “Fritsud ja blondiinid” furoori tekitanud reklaamplakati. Plakat kästi tänavatelt korjata ning ümber kujundada, kuna see näis liialt natsilik. Samas ei olnud kasutatud aga ühtegi natsisümbolit ning tegemist oli vaid kujunduse stiiliga.

Teise näitena võib välja tuua etniliselt ja rassiliselt korrektsed reklaamid, mis viimase aja globaliseeruvas maailmas aina enam hoogu koguvad. Ameerikas on valimistel kandideerival valgel poliitikul lausa “poolkohustuslik” lasta pildistada end mustanahaliste koolis lastega rääkimas, jätmaks endast mulje, kui tolerantsest poliitikust, kes seisab kõikide gruppide õiguste eest (ning vastupidi ka teiste etniliste gruppide puhul). Eelnevat tendentsi on võimalik täheldada ka Eestis, kus aeg-ajalt võib toodete-teenuste reklaamides silmata ka mustanahalisi (või muude rasside esindajaid) valdavalt valge kontingendi seas. Taas poliitiliselt korrektne.

Ära tasub märkida veel ka seksuaalvähemusi puudutav poliitiline korrektsus. Seda kohtab reklaamides üldjuhul harvem (tihtipeale ka veidi varjatult), kuid ka siin võib ennustada poliitilise korrektsuse kasvu antud valdkonnas. Järgnev näide ei illustreeri eelnevat just otseselt, kuid paneb siiski mõtlikult muigama.
Tallinna Linnavalitsuse kampaanias “Ütle, millist pealinna Sa soovid!” kutsutakse inimesi üles hääletama haldusreformi poolt või vastu. Kampaaniaplakatil ilutseb aga valimiskasti taga seisev järjekord inimfiguuridest, kellest üks figuur on teistest eristuvalt lillat värvi. Tekib küsimus: miks? Kes on see lilla tegelane ning miks on ta just lilla? Süvaanalüüsil võib vabalt jõuda järeldusele, et Linnavalitsus on mõelnud oma pöördumisel ka selksuaalvähemustele ning kodanike hulka ka ühe “lilla” paigutanud. Et oleks poliitiliselt korrektne. Mõningad teooriad väidavad, et maailma rahvastikust 10% on homoseksuaalsed – seega vastab plakatil kujutatu ka proportsionaalselt statistikale, üks 10-st figuurist on lilla. Korrektne.

Kokkuvõttes võib öelda, et tõenäoliselt peavad reklaami- ja turundusinimesed tulevikus veelgi enam oma kreatiivsust piirama ning kasutama tihtipeale poolkohustuslikke “poliitiliselt korrektseid” võtteid, et kõik saaksid olla võrdselt koheldud ning kirjutatud ja kirjutamata reeglid täidetud saaksid. Poliitiline korrektsus on iseenesest hea viis hoidmaks ühiskonnas teatud standardeid ning korda. Seda senikauaks, kuni see häirivalt silma ei hakka ning meeldivalt peidetud on, mõjudes loomuliku, mitte kunstlikuna.

Be Sociable, Share!
Siiri Peelbaum on turundusportaali www.turundusguru.ee üks loojatest ja alusepanijatest. Turundusguru on ideede ja inspiratsiooni portaal turundajatele, mis muuhulgas kajastab ka turundusalaseid trendiennustusi, aidates muuta turundustegevust efektiivsemaks. Spikker turundajale: www.turundusguru.ee

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 493

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga