Kus me oleme? Kuhu läheme? – I osa

Autor: Ene Lill

Maakeral on 6 miljardit inimest. Nende summaarsest tegevusest moodustub kultuurikeskkond. Iga inimene näeb, mõistab, tõlgendab ja edastab ümber toimuvat ainult talle omasel moel. Ei ole kahte täielikult kattuvat ajalootõlgendust.
Alljärgnev on üks argipäevaajaloo reflektsioone. Tsiteeritud tekstid on mõistetud ja edastatud kirjutaja maailmavaatest lähtudes. Kirjutise eesmärk on tuua välja kultuuritunnetuslikke kokkulangevusi ja sarnaseid tendentse, mitte rõhuda üksikindiviidide kordumatutele kvaliteetidele.
Kuna ühiskond tervikuna funktsioneerib kokkulangevuste ühisosal, on oluline tunnetada gruppide uusi arenguid ja leida nende sümbiootiline alge. On progressiivne, kui aktiviseeruvad ühiskonna progressiivsete ambitsioonide ilmingud ja saavad determineeritud ning pärsitakse rakumälu patoloogilisi seisundeid.

Programmeeritud keskkond.
Tehnilise revolutsiooni eelsel ajal määras inimese tegutsemise looduskeskkond. Tänapäeval on aastaaegade ja ilmastikuolude mõju pigem mänguline. Inimene on õppinud eirama loomulikke asjaolusid – kliimavööndist elueani. Tehniliste võtetega on saavutatav eesmärk ise või selle simulatsioon.
Looduslikust tingimusest on saanud võrrandi üks paljudest muutujatest, mille mõju tellija soovil suurendatakse või elimineeritakse.
Tööstusliku tootmisega algas teine kaasaja kõige erinevamaid eluvaldkondi iseloomustav võimalus – representatsioon. Juba paarsada aastat tagasi osutus võimalikuks soetada endale kaks täpselt ühesugust toodet, kusjuures masina abil valmistatud toodete valmistamise aeg oli kordades väiksem, kui see oleks olnud käsitöö puhul. Nüüd on võimalik taasesitada juba mistahes tegevust mistahes ruumipunktis. Representatsioonidevaheline ajaline nihe näitab kahanemise tendentsi, kuid jääb siiski nullist suuremaks.
Tootmisvahenditekeskselt süsteemilt on toimunud üleminek marketingikesksele. Väärtuslikum kui vabrikutäis töötavaid masinaid on kaubamärk.
Spetsialiseerumine on olnud kiirelt arenevate ja faktimahukate uurimisvaldkondade puhul vältimatu. Selle tagajärjel on erinevad teadusharud teineteisest eemaldunud ja neid on raske vajadusel sünkroniseerida, allutada ühistele eesmärkidele. Nii on tekkinud uued teadusharud, mis näevad enda põhuülesandena erinevate uurimisvaldkondade orgaanilist taasühendmist.

Rakenduslik ajajärk.
Inimkond on arenenud faasi, mille seisund on võrreldav abituriendiga: on omandatud tohutu hulk faktiteadmisi, aga kuidas ja milliseid neist siis nüüd edasi kasutada? On algamas struktuuride korrastamine. See peaks kaasa aitama ka ressursside raiskamise lõpetamisele.
Supertehnoloogilisi materjale oleks otstarbekas kasutatada seal, kus kivi ja puit ei funktsioneeri. Süsinikpolümeerid südamestimulaatoritesse, mitte pakkemateljaliks või supikausiks!
Otstarbekuse kindlakstegemine saakski olla teadustevaheliste spetsialistide ülesanne.
Imperialismi tingimustes, mil seadusesse (Äriseadus) on kirjutatud ettevõtjale kohustus teenida kasumit, toimub tootmine tootmise, mitte tegeliku tarbimisvajaduse
pärast. Seepärast on tänapäeva tootmine orienteeritud prügi tootmisele. Mida lühem on toote kasutusaeg, seda parem (kasulikum tootjale). Kõrgtehnoloogilise prügi õitseaeg! Peamine ülesanne on sisendada tarbijale prügi ostmise vajadust, interpreteerida ihaldusväärseks kauba omandamise hetk, taunitavaks aga vana kasutamine.
Siin tuleb appi meedia. Sisendatakse uusi, imperialistile sobivaid väärtushinnanguid. Juba on katkestatud side eelmiste põlvkondadega. On möödas aeg, mil esemeid väärtustati kui põlvkondadevahelisi sidemeid, kui nende pikaealisus oli kvaliteedi märk. Nüüd peavad asjad olema trendikad.
Kosmoses toimub vaba energia liikumine alati korrastatuselt kaose suunas. Ka kapitalism vaba turumajanduse tingimustes on tegelikult kaosele suunatud tegevus.
Tänapäeval esinev majanduslik ebavõrdsus on enamasti globaliseerumise tingimustes toimunud väärtusvahetuse progresseerunud matemaatiline viga. Varade akumuleerumine on sageli juhuslik või ekslik, akumuleerunud vara on marketingi ja meedia ühistöö produktid.
Et varasid kuhjata, on vaja neid kokku koguda.Et inimene, kel kõht on juba sündimisest saadik täis, himustaks jätkuvalt materiaalseid väärtusi, on vaja teda dresseerida.
Televisioon on nagu toiduainetekauplus – söödav ja kasulik on segamini paisatud, segatud ja lahustatud tervistkahjustavate ja organismi hävitavate kemikaalidega (toidulisandid). On vaja erialast ettevalmistust, et õieti ja ohutult orienteeruda ning valikuid teha.
Televisiooni mõju on võrreldav naistekate (kerge raamatu formaadis lugemislektüür) või mõnuainetega. Korduvalt viiakse ennast sarnasesse lõõgastavasse emotsionaalsesse seisundisse, lihtne ja ja garanteeritud tulemus.
Kui inimene on väsinud visuaalsest mürast (reostusest?), milles ta avalikus ruumis on sunnitud viibima, siis paratamatult laseb ta ennast lõpuks lõdvaks ja püüab peale voolavat nautida.
Meedia esmane tellimusülesanne on kujundada materialismiiha – mida rohkem tarbid, seda rohkem ostad. Nii on meedianarratiivi happy end – õnn läbi materiaalse heaolu.
Reklaam mõjub kui vemmalvärss. See on kujundatud mõjutamaks meie teadvuse primitiivsemat, seega igaühel eksisteerivat osa. Panus kindla peale.Väikelapsed tsiteerivad hea meelega meeldejäävaid reklaamtekste peast – on vahetud, mõjutatavad, ei analüüsi ega filtreeri nähtut.
On tekkinud uus marketingiliik – brändi ja trendi segu. Meedia loob staare ja kasutab neid ihaluse küüsi viidud rahvaga manipuleerimiseks. Kõik meedia poolt vahendatu on metatekstuaalne. Meedia poolt vahendatud kultuuri (subkultuuri) tellija on materialist, nii on kultuur omandanud uusi huvitavaid vorme. Meedia vahendab tekste, mille vastuvõtja ootusi ta arvab teadvat. Meedia abiga on kõik kultuurivaldkonnad muudetud vaatemängulisteks.
Selgub, et ka radikaalsemal osal kultuurist on võimalik eksisteerida ainult kõikevõitva vaatemänguühiskonna raamides. (Härm, Soans, lk.30)

Jätkub…
II osa asub aadressil: http://www.artiklid.eu/kus-me-oleme-kuhu-laheme—ii-osa.html
III osa asub aadressil: http://www.artiklid.eu/kus-me-oleme-kuhu-laheme—iii-osa.html

Be Sociable, Share!
Ene Lill, Eralasteaed Lillelapsed omanik ja öko-spa ning kohviku Harmoonikum perenaine.

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 826

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga