Kuidas valuuta muutub väärtusetuks?

Autor: Kälver Kilvits

Winston Churchill ütles kord „Mida kaugemale tagasi oleme võimelised vaatama, seda kaugemale ette on meil võimalik näha.“ Nii, et Churchilli vaimus vaatame tagasi, kaugele tagasi Kreeklaste aega.

Kuld ja hõbe on olnud domineerivaks rahaks juba üle 4.500 aasta, kuid müntidena ilmusid nad esmakordselt Lüüdias umbes 680 e.Kr. Münte vermiti ikka selleks, et inimestevaheline kauplemine mugavamaks muuta – oleme ju mugavad?

Sel ajal õitses Ateena. Ateenas valitses maailma esimene demokraatlik vorm – neil oli ka maailma esimene vabaturu süsteem ja töötav maksusüsteem. Kuidas muidu võimaldati neid võimsaid ehitisi nagu Parthenon?

Tõsi, Ateena täht säras eredalt palju aastaid. Kui panid tähele ajaloo tunnis, siis mäletad, et neid peetakse kõigi aegade üheks võimsaimaks tsivilisatsiooniks. Ilmselt tead ka seda, et see tsivilisatsioon langes palju aastaid tagasi. Kuid oled sa kunagi mõelnud miks?

Vastus leidub samas mustris, mida näeme ajaloos aeg-ajalt kordumas – liigne ahnus viib liigse sõjani.

Ateena õitsengu tegi võimalikuks uus rahandussüsteem. Seejärel Ateena kaasati sõtta, mis kujunes palju pikemaks ja kulukamaks kui keegi oskas oodata. (tundub tuttav?) Pärast 22 aastat sõdimist avastati, et meie varud on otsas ja samuti ka raha. Oli vaja leida lahendus. Seepeale tulid kavalad Ateenlased mõttele, kuidas edasi sõdida. Hakati oma raha väärtust vähendama.

Kogu idee võlu oli selles, et kui võtta 1000 kuldmünti ja segada sinna sisse 50% vaske saame kulutada 2000 münti. (kõlab tuttavalt?) Seda kutsutakse defitsiitseks kulutamiseks ja seda teeb meie valitsus iga sekund päevast.

Seejärel kui 2000 münti ära kulutati vaatas valitsus, et asi töötab. Kõik oli hästi – järelikult 2×2000 saab teha vaid kaks korda rohkem head. Ja selle jätkudes vähendati valuuta väärtust hetkeni mil avalikkus üles ärkas ja avastas, et nende valuuta on väärtusetuks muutnud. Jällegi kulla ja hõbeda hoidjad nägid oma ostujõu tohutut kasvu.

Be Sociable, Share!
Sildid , , , |

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 324

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga