Kolm levinud müüti pensioni teise samba kohta

Autor: maitlillemäe

„Tooge pension meile, meil on madalad teenustasud.”

Levinud arvamuse kohaselt on madalamate valitsemistasudega fondide tulemus aastate ja aastakümnete pärast parem kui kõrgemate valitsemistasudega fondide puhul, kuid madal valitsemistasu ei tähenda alati paremaid tulemusi.

18-aastasel on pensionieani aega 47 aastat. Inimese jaoks on see pikk aeg, kuid ometi on 47 piisavalt vähe, et hakkaks mõjuma suurte arvude suhtes kehtivad seaduspärasused, millel käesolev arvamus põhineb.

Pensionikogumise edu mõjutab ühelt poolt kui palju suudab fond sissemakstud rahale juurde teenida ning teiselt poolt kui palju fondivalitseja teenustasusid võtab. Kõige populaarsemate – progressiivsete pensionifondide (investeerivad kuni 50% aktsiatesse) valitsemistasud mahuvad vahemikku 1.25% kuni 2.00% aasta kohta.

Erinevad fondid rakendavad investeeringute juhtimisel erinevaid strateegiaid ning sellest tulenevalt on fondide erinevad tootlused. Tootluste vahe erinevate fondide vahel on nii suur, et väike vahe valitsemistasude vahel ei hakka 47 aasta (liiati veel lühema perioodi) jooksul fondi tulemustele süstemaatilist mõju avaldama. Näiteks on esimese kaheksa aasta jooksul paremad tulemused just kallimatel fondide. Loomulikult võib öelda, et see on juhus, kuid vahe tootlustes on esimese kaheksa aasta jooksul kümneid kordi suurem kui vahe valitsemistasudes.

Seega, pensionikogumise edu ei ole seotud valitsemistasu suurusega, sest tootluste võimalik vahe on piisavalt suur ja kogumise aeg piisavalt lühike, et valitsemistasude väike vahe hakkaks tulemustele piisavat mõju avaldama.

„Tooge pension meile, võtke kõik ühest kohast.”

Klienditeenindajad ja pensionimüügiagendid võivad teha ettepanekuid tuua pensionikogumine neile üle, sest arveldused, pangakaart, kindlustus, laen ja hoius on juba seal. Sageli kliendid teevadki seda sügavamalt järele mõtlemata. Tõde on selles, et „oma” teenusepakkuja juurde pensioni toomine samuti nagu pensioni äraviimine ei anna mingeid eeliseid ega põhjusta mingeid probleeme. Teise samba infrastruktuur on loodud nii, et läbi internetipankade näeb „võõra” fondi kohta käivat infot samamoodi ja sama hästi kui „oma” fondi kohta. Seadusandja lõi pensionikogumine vabaks sunnismaisusest ning võimaldab inimestel liikuda vabalt ühest fondist teise.

Teenusepakkuja ei saa karmistada tingimusi pensionifondi vahetamise pärast.

Paljud inimesed ei julge oma pensionifondi vahetada, sest kardavad järgnevaid sanktsioone nagu näiteks laenuintressi või kindlustusmakse suurendamist, teenuste tarbimisega seotud soodustuste vähenemist vms. Kogumispensionide seaduse §14 lõige 51, mis hakkas kehtima novembris 2008, sätestab põhimõtte, et pangad ja kindlustusseltsid ei tohi teise samba kogumispensioni olemasolu (või ületoomist või äraviimist) seada kindlustus- või finants- või investeerimisteenuste lepingute tingimuste kehtestamise või muutmise eelduseks ega põhjuseks.
Kõigis (ka enne 2008.a. novembrit) sõlmitud nimetatud lepingutes, milles on kogumispensioni olemasolu nõudev punkt, muutus see punkt novembris 2008 õigustühiseks.

Kui tunnete, et soovite pensionifondi vahetada, tehke seda julgesti. Kõik fondivalitsejad tunnevad seadusi ning ei hakka lepingute tingimusi ühepoolselt karmistama. Ja kui tunnete, et teile tehakse liiga, pöörduge julgesti Finantsinspektsiooni abi saamiseks.

„Tooge pension meile, meil on parimad tulemused.”

See lööklause on niisama vana kui pensionisüsteem. See kõige mõjuvam müügiargument, kuid paraku on see ka kõige ebakindlam. Mineviku head tulemused näitavad meile seda, et vaadeldava perioodi jooksul on fondi osaku väärtus hästi kasvanud. Mis kasu on meil mineviku parimast tootlusest, kui me pole selle fondi kliendid olnud?

Isegi seaduses on kirjas põhimõte, et pensionifondide tuleviku tulemusi ei saa ennustada mineviku tulemuste põhjal. Ometi on inimesel meeldiv kuulata juttu mineviku edust ning laiendada alateadlikult seda ka tulevikule. Paraku leidub hulgaliselt pensionimüüjaid, kes sellise mõttelaadi eest hoiatamise asemel innukalt noogutavad või veel hullem – takka kiidavad.

Paljud pensionifondid saavad ette näidata perioode, mil nende tootlus on parim olnud. Kui oletada, et igal aastal on turul uus tootluse-liider, siis kas peaksime oma fondi vahetama igal aastal? Kindlasti mitte, sest sagedane pensionivara viimine ühest fondist teise on kahjulik. Intelligentne inimene pensionifondi kaupluse kassa juurest ei osta.

Tulevikus soovitakse muuta pensionifondide vahetamine lihtsamaks ja lubada seda rohkem kui kord aastas. Suurenenud valikuvabadus eeldab inimeste teadlikkuse tõusu, sest iga vahetus võib endaga kaasa tuua kopsakad kulutused, mida fondivahetaja ei märka. Nimelt võtab vana fond (hetkel) 1% suurust lunastamistasu kui osakuomanik otsustab oma pensionivara konkureerivasse fondi üle viia. Kui arvestada, et pensionifondide eeldatav keskmine tootlus on 6-8% aastas ja iga vahetamine vähendab pensionivara 1% võrra, siis reaalne tootlus muutub aastas kolm korda fondi vahetanule ligi poole väiksemaks kui vahetamiseta pensionit kogunule ning parim tootlus, mida taga aetakse on alati ühe sammu võrra eest ära libisenud.

Be Sociable, Share!
Adminstraator / webmaster@artiklid.eu / Veebipunuja

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 735

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga