Kollatähni degenereerumine ohustab paljusid üle 50-aastaseid

Autor: KSA Silmakeskus

Peamine põhjus, miks vanemad kui 50aastased inimesed lääneriikides pimedaks jäävad, on kollatähni kärbumine. See aeglaselt arenev haigus puudutab ainuüksi Eestis ligi 115 000 elanikku.

Kollatähn ehk maakul on silmapõhjas võrkkestal asuv tikupeasuurune ümar ala, mis on kõige olulisem tsentraalse nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt silmas. Maakula ealise degeneratsiooni (meditsiinikeeles AMD ehk age-related macular degeneration) tunnuseks on aeglane, kuid järk-järguline detailse nägemise nõrgenemine või täielik kadumine. Kollatähni kärbumisele on iseloomulik, et objektide vaatamist segab nägemisvälja keskel asuv tume laik või udused täpid, mis tekitavad ajalehte lugedes tunde, nagu osa tähtedest oleks puudu. Objektide kuju ja kontuur on hägused ning moondunud: näiteks muidu sirged majade uksed-aknaraamid võivad paista kõverad.

Mis on kollatähni kärbumine?
Kollatähni degeneratsioon ehk kärbumine on kollatähni ehk macula lutea kahjustumine või hävimine. Kollatähn võimaldab näha selgelt peeneid detaile ja näiteks lugeda või autot juhtida. Kui kollatähn ei funktsioneeri korralikult, võivad tsentraalset nägemist nõrgestada hägusus, tumedad piirkonnad või moonutused. Kollatähni degeneratsioon mõjutab võimet näha lähedale ja kaugele ning võib mõne tegevuse muuta täiesti võimatuks, näiteks niidi nõela taha ajamise või lugemise. Kuigi kollatähni degeneratsioon kahandab nägemist võrkkesta keskosas, ei mõjuta see silma külg- ehk perifeerset nägemist. Näiteks võite näha kella piirjooni, kuid ei suuda näha, mis kell on.
Kollatähni degeneratsioon üksi ei põhjusta täielikku nägemiskaotust. Isegi väga kaugelearenenud juhtudel säilib nägemisvõime mingil määral ning sageli suudab inimene ise enese eest hoolitseda. Paljudel juhtudel võib kollatähni degeneratsiooni mõju nägemisele olla minimaalne.

Mis põhjustab kollatähni degeneratsiooni?
Paljudel eakamatel inimestel tekib kollatähni kärbumine osana keha loomulikust vananemisprotsessist. Kollatähniga seoses esineb palju eri probleeme, kuid ealine kollatähni degeneratsioon on kõige levinum. Selle täpsed tekkepõhjused ei ole teada ning ei ole leitud ravimeetodit, mis kõiki aitaks. Kollatähni degeneratsioon on üle 65-aastastel valgenahalistel peamine raske nägemiskaotuse põhjus.
Kaks kõige levinumat ealise kollatähni degeneratsiooni tüüpi on “kuiv” ehk atroofiline ja “märg” ehk eksudatiivne. Atroofiline kollatähni degeneratsioon on enam levinud kui eksudatiivne degeneratsioon. Seda põhjustavad vananemine ja kollatähni kudede õhenemine. Nägemise kaotus on tavaliselt järkjärguline. Eksudatiivne kollatähni degeneratsioon moodustab ligikaudu 10% kõigist ealise kollatähni degeneratsiooni juhtudest. See tekib silmapõhja võrkkesta alla moodustunud anomaalsete veresoonte tulemusena. Nendest uutest veresoontest lekib vedelikku või verd, mis hägustab tsentraalset nägemist. Nägemise kaotus võib olla kiire ja sügav.

Mis on kollatähni degeneratsiooni sümptomid?
Kollatähni degeneratsioon võib eri inimestel anda erinevaid sümptomeid. Algjärgus võib see seisund olla vaevalt märgatav. Vahel esineb nägemiskaotust vaid ühes silmas, kusjuures teise silmaga näeb hästi veel palju aastaid. Kui kärbumine aga mõjutab mõlemat silma, on tsentraalse nägemise kaotus kiiremini märgatav. Tavaliselt märgatakse nägemiskaotust näiteks nii:
trükikiri paistab häguselt;
nägemisvälja keskele ilmub tume või tühi piirkond;
sirgjooned on moonutatud.

Kuidas kollatähni degeneratsiooni diagnoositakse?
Paljud inimesed ei tea, et neil on kollatähni haigus, enne kui nägemise hägustumine muutub ilmseks. Silmaarst võib määrata ealise kollatähni degeneratsiooni varaseid järke meditsiinilise silmakontrolli käigus, kus tehakse järgnevaid teste:
lihtne nägemise kontroll, milles vaatate ruudulist paberit meenutavat tabelit (Amsleri võrk);
kollatähni vaatlus oftalmoskoobi abil;
spetsiaalne silma pildistamine (fluorestseiinangiograafia) eesmärgiga leida võrkkesta all anomaalseid veresooni.

Kuidas kollatähni degeneratsiooni ravitakse?
Kuigi kollatähni kärbumise täpsed põhjused ei ole täielikult teada, võivad toidulisandid nagu antioksüdantsed vitamiinid ja tsink ealise kollatähni degeneratsiooni edenemist vähendada.
Suures teadusuuringus leiti, et inimestel, kellel oli suur oht ealise kollatähni degeneratsiooni kaugelearenenud vormide tekkeks, kahanes oht ligikaudu 25% võrra, kui nad võtsid koos suurtes annustes C- ja E-vitamiini ning beetakaroteeni ja tsinki. Neile, kellel ei olnud ealise kollatähni degeneratsiooni või oli see väga varases staadiumis, ei ilmnenud toidulisanditest mingit selget kasu.
Kollatähni kärbumisel on levinud nähtuseks võrkkesta all väikeste kogumike, nn druuside teke. Druusid üksi ei põhjusta nägemise kaotust, kuid kui nende arv ja suurus kasvavad, viitab see üldiselt suurenenud ohule ealise kollatähni degeneratsiooni tekkeks. Inimestel, kellel on kaugelearenenud ealise kollatähni degeneratsiooni tekke oht, on märgatavad druusid, prominentne kuiv ealine kollatähni degeneratsioon või anomaalsed veresooned kollatähni all ühes silmas (nn märg eksudatiivne vorm).
Väga tähtis on meeles pidada, et vitamiinidega ei saa ealise kollatähni degeneratsiooni ravida ning nendega ei saa ka haiguse tõttu kaotatud nägemist taastada. Siiski aitavad need mõningatel juhtudel nägemist säilitada. Võiksite silmaarstiga rääkida, kas teil on selline oht ning kas peaksite toidulisandeid kasutama. Kliinilised uuringud on tõestanud, et mida varem maakuli kärbumise ennetust alustatakse, seda suuremad on võimalused haiguse algust edasi lükata või juba tekkinud haiguse kulgu märkimisväärselt aeglustada. Tervislikul toitumisel, nt värskete aedviljade ja kala rohkel tarbimisel, on kollatähni degenereerumises kindlasti arenguriski vähendav roll.

Laserkirurgia ja fotodünaamiline ravi
Eksudatiivse kollatähni degeneratsiooni teatud tüüpe saab ravida laseroperatsiooniga, mis tehakse ambulatoorsel protseduuril. Laseroperatsioonil ja teise ravimeetodi, nn fotodünaamilise ravi korral aeglustatakse või peatatakse koondatud valguskiirega veresoonte lekked, mis kahjustavad kollatähni. Nende protseduuridega saab üldkokkuvõttes säilitada suurema osa nägemisest, kuigi nendega ei saa nägemist tagasi normaalseks muuta.
Vaatamata täiustatud meditsiinilistele ravimeetoditele esineb paljudel kollatähni degeneratsiooniga inimestel siiski teatud nägemiskaotust. Aitamaks kohaneda nõrgenenud nägemisega, saab silmaarst määrata spetsiaalseid optilisi seadmeid või suunata teid nägemispuudespetsialisti või keskuse poole. Et aidata kollatähni degeneratsiooniga inimestel säilitada rahuldavat elukvaliteeti, on olemas suur valik tugiteenuseid ja rehabilitatsiooniprogramme.
Et kollatähni kärbumine ei mõjuta tavaliselt perifeerset nägemist, suudetakse sageli jätkata oma lemmiktegevusi, kasutades nõrga nägemise parandamiseks mõeldud optilisi abivahendeid, näiteks suurendus- ja TV-seadmed ning rääkivad või arvutiga ühendatud seadmed.

Nägemiskontroll Amsleri võrguga
Oma nägemist saate ka ise kontrollida, kasutades sellist Amsleri võrku (leiate selle internetiaadressilt http://www.ksa.ee artiklite alajaotusest). Selle abil võite märgata muutusi oma nägemises, mida te muidu tähele ei paneks.

Võrgu kasutamine
Pange lugemisprillid ette ja hoidke võrku heledas valguses silmadest 30–40 cm kaugusel.
Katke üks silm kinni.
Vaadake katmata silmaga otse võrgu keskel asuvat täppi.
Pöörake tähelepanu sellele, kas kõik võrgu jooned on sirged või on mingid piirkonnad on moonutatud, hägused või tumedad.
Korrake toimingut teise silmaga.
Kui mingi võrgu piirkond näib olevat lainetav, hägune või tume, pöörduge viivitamatult silmaarsti poole.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1180

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga