Kõhumassaaž stressi vastu

Autor: M.I. Massaažikool

Vistseraal- ehk siseelundite massaaž on väga spetsiifiline massaažiliik, kuid mõne lihtsa võttega on võimalik ka ise näiteks stressi tagajärgi tõrjuda.

 

M. I. Massaažikooli õpetaja Irina Bukk ütleb, et tal oli õnn õppida vene akadeemik Aleksandr Ogulovi käe all ravimassaaži, mis on suunatud kõhuõõne elundite verevarustuse, ainevahetuse ja talituse  parandamisele. Akadeemik Ogulov nimetas seda ise vistseraalkiropraktikaks, kuid Irina Bukk arvab, et ka kõhumassaaž oleks ilus eestikeelne sõna.

 

Irina Bukk, milleks kõhumassaaž?

Julgen väita, et tegelikult ei ole olemas ideaalselt tervet inimest, kuskilt ikka on midagi pinges. Kuid keha mõnes elundis mingil põhjusel tekkinud pingest selgelt väljendunud haiguseni on teatud teekond. Seda pinget võime nimetada häireseisundiks, kuid see pole veel haigus. Arstide seisukohtki on, et kui organ funktsioneerib õigesti, on kõik korras. Seda pingeseisundit saab kõhumassaažiga leevendada, nii et haigust ei tekigi.

Mida see pinge endast kujutab?

Aastatega inimese elundeid paigal hoidvad sidemed venivad ja verevarustus halveneb. Selletõttu veresooned, mis peaksid tooma uut verd ehk siis hapnikku ja toitu siseelundisse, muutuvad laisaks. Kui aga organil jääb pikemat aega mingi portsjon hapnikku saamata, tekib lõpuks häire ehk pinge ning sellest kujuneb  pikapeale haigus.

Ja kuidas saab neile siseelunditele massaaži teha?

Kõhumassaažiga parandatakse kõhuõõne elundite verevarustust. Seda massaaži teevad spetsiaalse õppe läbiteinud massöörid, sest selle massaažiga peab olema väga ettevaatlik – tegu pole ju lihaste ega liigestega. Massaaž pole ise keeruline, küll tuleb sellele läheneda teaduslikult. Teatud võtted on täiesti keelatud.

Kes on selle meetodi autor?

Vistseraalmassaaži avastajaks võibki lugeda Akadeemik Ogulovi. Aastaid tagasi puhanud ta koos spordiklubiga ühes Venemaa kolkakülas ning ühel sportlasel olid alanud väga tugevad kõhuvalud. Kiireima abi võimalus oli poole päeva kaugusel ja siis oleks juba olnud hilja. Selle küla asukad olid vanausksed ning arsti neil polnudki. Küll teadsid nad  ühte vana naist, kes ikka inimesi nende hädades aitas. Kutsuti naine, ta tegi mingid manipulatsioonid haige kõhuga ja valu läks üle. Ise ta oma ravivõtteid seletada ei osanud, seda oli talle õpetanud ema ja teda omakorda tema ema. Aleksandr Ogulov hakkas seepeale sõitma külast külla ning koguma rahvatarkust selle ravivõtte kohta. Talle sai selgeks, et tegu on siseelundite massaažiga, mida tehakse teatud järjekorras, nagu seediminegi töötab. Ja selgus, et väga paljud probleemid saavad selle massaažiga lahendatud.

Milles siis see võlujõud?

Vistseraalmassaaž põhineb laias laastus sellele teadmisele, et terve keha, nahk, lihased, sidemed on siseelundite projektsioon. Sellelsamal põhimõttel töötab ka tsooniteraapia.

Võtame kõige sagedasema nähtuse – stressi.

Kui oleme pikemat aega stressis, siis mõjutab see sapipõie tööd. Sapipõis on kõhu „seedimise dirigent”, mis on kogu kehale ülitähtis. Sapipõie projektsioonid on parem põlv, õlg, parema abaluu sisemine külg, oimupiirkond ja muidugi neid on veel (kehas on projektsiooni kohti palju ja kõik ei ole veel uuritud). Projektsioonikohad reageerivad kohe ja omakorda muutuvad. Need muutused võivad erinevad olla – nii näiteks, pingestumine, sügelemine, ülitundlikus, väheneb naha kaitsefunktsioon, võivad tekkida lööbed jne.  Kuid ka kosmeetilised ja lihaspinge probleemid on seotud siseelunditega ning pahatihti jääb põhipõhjus lahendamata, välja ravimata ja sümptomid tekivad uuesti.

Näiteks massöörid teevad kümme-viisteist seanssi, et lihaspingest lahti saada, aga paari kuu pärast on pinge tagasi. See annab tunnistust, et põhipõhjus on leidmata ja ravimata.

Kas on veel mõnda tõsist haigust, mida kõhumassaažiga ravida?

Vistseraalmassaaži on mõistlik teha profülaktikaks. Kuid näiteks pimesoolepõletiku algstaadiumist on võimalik selle massaaži puhul välja tulla. Ogulov on kindel, et ühtki organit, ühtegi kehaosa pole meile loodud põhjenduseta ja seepärast ei kiputa alati pimesoolt välja lõikama, välja arvatud  juhtumid, kui lõikus on ainus võimalus inimest päästa.

Kõhumassaaž on küll spetsiifiline, aga kas inimene ise saaks mõne lihtsama võttega end aidata?

Kui tunnete, et teil on stress (see võib anda märku näiteks valuga oimupiirkonnas), kuid ka selle profülaktikaks, heitke pikali ja otsige üles oma sapipõis. Iga inimene on natuke eriline, kuid üldjoontes tasub seda otsida parema roidekaare alt. Suruge käsi rusikasse ning vajutage sapipõiele kolm minutit. Seda profülaktika puhul, stressi näidustusel kas kuni valu kaob või läheb tuimaks. Nüüd laske piirkond vabaks. Mehhanism on selline, et sapipõie kinnisurumisega surute vana vere sapipõiest ja sidemetest välja, tekitate rõhu ja vabastamise korral täitub see uue, hapnikurikkaga ja  toitainetega varustatud verega.

Tehke veel üks kontrollvajutus.

Kas olete seda võtet ka oma tuttavate või iseenda peal katsetanud?

Kasutan seda iga massaažiseansi korral.

Kord õhtul helistas mulle üks sõbranna, kes kurtis, et tema kaheksa-aastasel pojal on lööve. Soovitasin tal hommikul arsti juurde minna kuid ise jäin mõttesse. Helistasin tagasi ja küsisin, kus lööve on. Ema kirjeldas, et täpid on paremal kehapoolel: põlvepiirkonnas, paremal abaluul, õlal… Küsisin, millega poiss päeval tegeles. Ja selgus, et vanemad olid kodust ära ja poiss hakkas telerist õudusfilmi vaatama. Seejärel läks välja, kus suurte poiste kamp teda kohutas. Poiss tulnud siis koju ja värisenud oma toas, kuni vanemad koju jõudsid. Õpetasin tema ema, kuidas sapipõiele vajutada ning hommikuks olid täpid kadunud. Soovitasin siiski ka arsti poole pöörduda, kuid too ei osanud tagantjärgi enam midagi arvata.

Kuidas on teiste haiguste ja projektsioonidega?

Näiteks kõrvad on neeru projektsioon. Kui lapsel on kõrvad ebaloomulikult ettepoole asetsevad, tasub uurida tema neerusid. Nii palju kui mina olen vistseraalteraapiaga tegelenud, olen rõõmsa üllatusega tõdenud, et akadeemik Ogulovi õpetus on vägagi täppi läinud.

KAJA PRÜGI, Maaleht

 

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1025

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga