Kes kujundab Eesti heaolu ja spaa-turismi tulevikku?

Autor: Marko Siller

1838. aastal pakkus Eesti üks esimesi kuurortlinnu, Pärnu, külastajatele alustuseks vaid üht teenust – soojendatud merevee vanni. Teerajamine oli alanud! Täna saame eri spaades nautida aroomimassaži, mudavanni, sanaariumi, meemassaaži, aroomisauna, ürdi-pärlivanni ja palju muud huvitavat. Areng missugune! Enam kui 170 aastat hiljem on Pärnu endiselt eestvedaja rollis. Sedapuhku Tartu Ülikooli Pärnu kolledži kaudu, kus on võetud suund heaolu- ja spaateenuste taseme tõstmisele läbi rahvusvahelise hariduse pakkumise.

Turismiteenuste esimene ja kõige tähtsam ülesanne on inimeses elamust tekitada. Reisitakse ja erinevaid meelelahutusasutusi külastatakse ju ikka selleks, et kogeda vabastavat ja lõõgastavat emotsiooni. Soovitakse tunda midagi, mida igapäevarutiin ei võimalda. Spaa- ja heaoluteenuseid pakkuvad hotellid või muud keskused tegelevad väga otseselt külastajatele meelelise ja kehalise elamuse pakkumisega.

Enese eest hoolitsemine pole inimkonna jaoks teab mis võõras tegevus. Küll aga kasvab üha enam nende inimeste hulk, kes lisaks hammaste pesemisele ja regulaarsele sportimisele kasutavad spetsiaalsete spaa- ja heaolukeskuste teenuseid. Sarnaselt areneb ka vastav turismisektor: Hiina müüri pildistamise või lihtsalt Egiptuse päikeselisel rannaliival lebamise asemel veedavad paljud meist lõõgastava ja raviva puhkuse mõnes spaa-hotellis.

Spaa-turismi potentsiaal Eesti turismis

See, et aktiivselt reisiv osa elanikkonnast vananeb, on selge. Nende ostujõud kasvab, ent pingelise rahateenimisega kurnatud tervis vajab turgutamist. Ja tänased noored, kes näevad oma esivanemate mitte just kõige eeskujulikumat tervislikku seisundit, soovivad ise elada tervemat elu. Piisav teadlikkus aitab neil enda eest juba praegu hoolitseda ja tulevikuks harjumust kujundada.

Nõnda lihtsalt ongi vajadus spaa- ja heaoluteenuste järgi kaardistatud. Must-valgelt, aga siiski. Rohked sotsiaal-majanduslikud trendid viitavad sellele, et Eesti spaad ja teised heaoluteenuseid pakkuvad asutused peavad olema valmis üha suurema arvu eestlaste, aga ka rohkete välisturistide vastuvõtmisega.

Mis oleks, kui oskaksime kujundada spaa- ja heaoluteenuste valdkonnast Eesti turismi lipulaeva? Pole vaja midagi kunstlikult välja mõelda. Pika ajalooga kuurortides spaa-protseduuride nautimine, sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste kasutamine sobiks ühe Eesti puutumata loodust nautima sõitnud välisturisti tegemistesse väga hästi.

Spaa- ja heaoluteenuste turu professionaalseks ja teadlikuks arenguks on vaja vastava haridusega inimesi. 1844. aastal avaldas Tartu Ülikooli professor F. Goebel esimese teadustöö Pärnu lahe merevee raviomadustest. See oli pika tee algus. Alates 2009. aastast pakub Pärnu kolledž rahvusvahelist haridust heaolu- ja spaateenuste alal.

Mida siis Pärnus täpselt tehakse?

Teemakohase välisperspektiivi Eesti haridusse toomise keskmes on rahvusvaheline magistriõppekava. Pärnu kolledži heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise õpe panustab ettevõtjate ja juhtide kasvatamisesse, aidates neil omandada valdkonna edendamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Eesti esimene rahvusvaheline turismialane magistrikava katab teemat alates ravispaadest kuni meelelahutuslike veeparkide tegevuse ja spirituaalse puhkuse korraldamiseni. Heaolu filosoofia arengu ja terviseturismi kõrval õpitakse ettevõtte juhtimist valdkonna spetsiifikast lähtudes. Nii on lisaks tavapärastele juhtimis- ja majandusainetele kavas näiteks spaaettevõtluse ja innovatsiooni ning loomemajanduse võimaluste õppimine.

Mainitud kaheaastase magistrikava kõrval tegi kolledž möödunud suvel algust spaaturismi teemalise suveülikooli korraldamisega. Ühenädalane programm katab ka 2010. aasta augustis kuurortide arendamise, heaolu- ja spaaturismi, loova turunduse ning raviprotseduuride teemasid.

Suveülikooli programm on suunatud peamiselt välisõppuritele, kuid oodatud on ka huvilised Eestist. Suvekooli lahutamatu osa on lisaks Pärnu spaade tegevusega tutvumisele Kihnu saare külastamine ja sealse kultuuri avastamine. Saare külastamine multikultuurse seltskonnaga annab lootust sünergiaks, millest võiks tekkida mõtteid, kuidas heaoluteenuseid Eesti loodusrikkusesse paremini põimida ja välisturistile esitleda.

Spaaturismi teemaline suveülikool aitab kindlasti tuua siia rahvusvahelist teadmist ja kogemust, sest lisaks tudengitele osalevad ja viivad programmi läbi valdkonna asjatundjad. Veel rohkem turismispetsialiste saabub Pärnusse aga 2011. aasta sügisel, kui Pärnu kolledži korraldada on rahvusvahelise turismikoolide assotsiatsiooni Euhofa International`i 50. aastakongress.

Eelnevaga sobivalt on kongressi peateemaks spaa- ja heaoluturismi valdkond. Tugevaid turismikoole esindavad delegaadid toovad koju kätte tipptasemel ettekanded ja rahvusvahelise perspektiivi. Eesti turismiasjaliste, üliõpilaste ja õppejõudude jaoks on see kindlasti suurepärane võimalus enda täiendamiseks ja oma heade praktikate tutvustamiseks.

Seega, Eesti heaolu- ja spaateenuste turismi tulevik paistab lootusrikas. Vähemalt vajamineva hariduse osas. Kvaliteetset õpet pakutakse ning ka täiendavad rahvusvahelised üritused ja inimesed tuuakse koju kätte. Järelikult oskusteave ja head mõtted tulevad. Kas ja kuidas oskame õppida ja seda enda huvides ära kasutada, sõltub juba meist, turismiasjalistest ja ettevõtjatest, endist.

Be Sociable, Share!
Marko Siller on turismi ja turismihariduse turundaja Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis. Wellness education on uutmoodi lähenemine turismiharidusele, mis toob Eestisse rahvusvahelist teadmist-kogemust ning kasvatab uusi turismiettevõtjaid.

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 722

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga