Kas sina tahad eurot?

Autor: Kälver Kilvits

Viimasel ajal on Eesti meedia püüdnud maalida pilti sellest, kuidas tänu euro tulekuga meie riigis kõik asjad korda saavad. Majandus hakkab tõusma, töökohti tuleb juurde, usaldus Eesti majanduse vastu suureneb jne jne.

Tekib aga küsimus, milleks seda kõike räägitakse, sest tundub, et meie kui riigi peremeeste käest ei küsita, kas me seda eurot üldse tahame või mitte. Kõik ei ole ju kõik päris nii lilleline, kui meile selgeks püütakse teha. Muidugi vajab meie riigi rahapoliitika muutust paremuse poole, kuid euroga liitumine on samm pigem vastupidises suunas.

Jutud välisinvesteeringutest, mis peale ühisrahaga liitumist Eestisse voolama hakkavad kõlavad küll hästi, kuid seda ainult neile välisinvestoritele, kes saavad hulganisti odavat tööjõudu ning enamus kasumist, mida need teenivad rändab samuti Eestist välja. Hetkeseisuga oleks eestlase keskmine brutopalk 700-800 eurot (kui sedagi), seevastu näiteks Soomes on keskmine palk 3000de euro ringis

Lisaks võivad ettevõtjad ühisrahaga liitumise varjus hindu tõsta, kui nad just ei ole alla kirjutanud seda keelavale lepingule (mis on äärmiselt anekdootlik käitumine meie riigijuhtide poolt) jne.

Arvamus, et euro, mis pole mitte millegagi tagatud on erand, kuulub psühholoogiliselt vaadates luululise mõtlemise hulka. Ilma ühegi kahtluseta on ka euroga juhtumas drastilised muutused, mis raputavad inimeste maailmavaadet ja ellusuhtumist. Kuid kahjuks ei saa selle vastu midagi teha. Õpitakse enamasti enda valusatest kogemustest.

Need on ainult mõned miinused, mida toob kaasa Euroopa Liidu ühisraha euroga liitumine, seega oleks vaja korraldada aus hääletus. Eesti rahval, kui Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjal on täielik õigus ja lausa kohustus nõuda rahvahääletuse korraldamist.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 281

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga