kas pensionifond on arukas mõte?

Autor: Kälver Kilvits

See, mida järgnevalt saate lugeda räägiti minule ühiskonnaõpetuse tunni ajal. Teemaks oli “Miks on pensionifond hea valik?” Kirjutasin mõned väited pensionifondi esindaja poolt ning lisasin omad mõtisklused. (Kaldkirjas on esindaja jutt)

Konservatiivne pensionifond – tulu paigutatakse võlakirjadesse (Riik kohustatud tagasi ostma näiteks 1 aasta pärast intressiga. Väga madala riskiga ja tootlikkusega.)

Tasakaalustatud pensionifond – 75% võlakirjad, 25% aktsiad.

Progressiivne – 50% võlakirjad, 50% aktsiad. “Risk on suurem ja headel aegadel rohkem võita.”

Kuidas hakkab Minu pensionifond toimima?

Juku hakkab investeerima. Tee alguses on tema rikkus väike, kuid liitudes pensionifondiga tekib lumepalli efekt ehk rikkus kasvab üha rohkem. Meie II samba tootlikus on keskmiselt 5-8% ja maailma kesmine inflatsioon on 3%.

* Hmm, lumepalli efekt tõesti tekib, kuid pall on väga madala mäe otsas, ehk ta väärtus suuresti ei tõuse palju kui üldse…
* “Risk on suurem ja headel aegadel saab rohkem võita.” Seda lauset võib pidada võtmelauseks kogu esitluses. Aktsiate tsükli ajal võib tõesti teenida ka pensionifondidega, kuid praeguse tükli ajal on see ebatõenäoline – vähemalt läbi minu prillide.
* Keskmine inflatsioon nüüd kindlasti 3% pole!

M0 – koosneb ringluses olevast valuutast.

M1 – M0 pluss deposiithoiused.

M2 – M0 pluss M1 pluss säästud ja tähtajalised hoiused.

M3 – M2 pluss pikaajalised hoiused pluss kõikvõimalik raha varades.(kogu valuuta hulk)

2007-2008 Valuuta M3 hulk kasvas Boliivia 60%, Venemaa 26%, India 20%, UK 18%, Hiina 15%, EL 10%, USA 10% – juba tänu nendele numbritele pole võimalik kesmine 3% inflatsioon…

Mis omakorda tähendab seda, et esitatud pensionifondid on ostujõult miinuses.

Kas soovid pensionieas saada suurte numbritega rahatähti,

või ostujõudu?

Miks pensionifond alati kasvab?

Kuna meie fondid on hästi hajutatud. Me paigutame teie raha erinevate riikide võlakirjadesse või erinevate ettevõtete aktsiatesse.

Kas seda kutsutaksegi hajutamiseks?

Hajutamise mõte peaks olema tagada väärtus ka ühe korvi purunemisel, kuid praegusel juhul pannakse kõik munad ühte korvi – aktsiatesse. Tõeline hajutamine toimub varaklasside vahel – kinnisvara, tarbekaubad, aktsiad, kuld ja hõbe.

Meil on väga väiksed vahendustasud ja haldustasud – madalaimad turul.

Madalad võivad haldustasud olla, kuid investeerimisel pensionifondi mängib suurt rolli ka kahe- kuni kolmekordne maksustamine.

1. Esimest korda maksad makse palka saades, 40.5% oma brutopalgast, mis sisaldab ka II samba maksumust. Mille seejärel asetad oma III sambasse.
2. Teist korda maksab makse juhul kui Sinu pensionifond investeerib välismaa ettevõtetesse – osad välisriigid nõuavad ka kohapealset maksustamist. (Protsent igal riigil erinev)
3. Kolmas kord maksad makse kui hakkad fonditulu välja võtma – üldjuhul tulumaks. Ja muidugi ka haldajafirma helde preemia.

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 430

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga