Ilus kodu, mis see on?

Autor: Ene Lill

Ilu on alati püütud luua vastavalt ajastu ideaalidele.
Renessans, barokk, rokokoo ja klassitsism olid rangelt piilitletud kunstilise väljendumise stiilid. Kaasaeg annab meile vabad käed – väljendusreeglistik peaaegu puudub. Mood ei dikteeri midagi, ta võimaldab vabalt kombineerida ja varieerida – oluline on tulemuse esteetiline mõju ja harmooniline isikupära.
Raamideta ajastu stiilirohkus on siin Viimsis eriti tajutav ja võib kohati mõjuda kaosena. Seda hinnatumad on need kaunid, keskonnaga (seega ka ümbritsevate majadega) harmoniseeruvad või seda esteetiliselt rikastavad näited.

Inimene on sootsiumi osa, kui ta midagi teeb, siis enamasti mitte ainult endale. Inimese valikuid ja otsuseid mõjutab ka kaaskodanike suhtumine.
Sootsiumi kõige olulisem osa on aga meie oma perekond. Pere tugevus on ühiskonna tugevuse parameeter. Viimastel aastakümnetel on deformeerunud peremudeli struktuur, lagunemas on ka ühiskonakorraldus.

Eestlase jaoks on kodu olnud läbi aastasadade olemasolu tugi ja pide. Kodu on see kaitsev teokarp, mille piirid on ka perekonna määramise piirid. Kodu on lapse väärtushinnangute kujunemise koht, tema esteetiliste ja eetiliste suhtumiste tekkimise pinnas. Laste moraal kujuneb matkides. Kui me oleme neile kodu luues ja seda korrastades eeskujuks, juurdub see neisse meie tegemisi ja suhtumiste väljendamist jälgudes. See on väärtuslik pärand, ainus traditsioonide elamajäämise viis.
Kodu on koht, millele saab toetuda nii füüsiliselt kui vaimselt. Alati ei pea kodus olema, kodu aura võib meiega kaasas olles maailmale tiiru peale teha, kuid ta toob meid lõpuks alati tagasi.

Antiik-Kreekas peeti oluliseks ja üleüldse mingiks hinnatavaks väärtusteks ainult 2 asja – omandatud teadmisi ja päranduseks saadud asju.
Need siin ära märgitud kodud kuuluvad kahtlemata väärtuslike asjade hulka. Sellised kodud on suureks väärtuseks kaasajal ja need võib uhkusega järeltulevatele põlvedele üle anda.
Kui rääkida veel püsiväärtustest, siis peaks kindlasti olema üha rohkem väärtustatud keskkonnasäästlik toimimine. Ökostiil ei ole enam kapriis või eksklusiivsus, ta on tuleviku võimalikkuse paratamatu tingimus.

Täna me juba hindame kõrgelt seda, kui ehitamise käigus ei hävitata piirkonna biosfääri. Kui puud jäävad alles. Kas ka allikad voolama, linnud ellu ja lillekooslused õitsema?
Muidugi ei pea me hakkama puude otsa pesi ehitama ja maapinda puudutamata oksalt oksale liikuma, vaid meie tulevik on : innovatsiivsed tehnoloogiad sulandatud looduse rütmis elamise oskusesse.
See, kuidas Eesti maarahvas loodusesse suhtus ja suures osas suhtub siiani, ongi öko, keskkonnasäästlik ja looduse elujõulisust toetav suhtumine.

Tulevikus võiks üha rohkem õppida juba kodu tasemel kasutama taastuvaid ressursse ja säästma, ideaalis vältima taastumatute kasutamist. Varsti on meil oma kodused elektrigeneraatorid, päikeseenergia salvastid suveks jane. Meist täna üle puhunud tuule energia, mis jääb kasutamata, on igaveseks kadunud. Nii et peab kiirustama!

Kui taas hakata kinni antiikfilosoofidest, siis asjad ja esemed, mis on korralikud, kaunid ja kestavad, vabastavad meie lapsed nende asjade hankimise koormast. Mis vaimsed kõrgused neile siis pragmaatilise rabelemise alternatiivina küll avanevad!

Be Sociable, Share!
Ene Lill, Eralasteaed Lillelapsed omanik ja öko-spa ning kohviku Harmoonikum perenaine.

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 489

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga