Hiiglane, kes on kahe silma vahele jäänud!

Autor: Kälver Kilvits

Vanad ajendid tõusuks jätkavad kasvamist

Igaüks, kes on seda blogi natukene uurinud teab peamiseid faktoreid, mis tõstavad kulla ja hõbeda hindu üles – majanduslik ebakindlus, inflatsiooni hirm, jõukuse säilivus, kindlustus – need on muutumas juba mainstream meedia kulunud väljenditeks. Lisa juurde veel nõudlus, pakkumine ja defitsiidid ning sul ongi baasargumendid, miks näeme kulla ja hõbeda tõusu.

Kõik need faktorid on tõusuteel, hoolimata kulla 450% tõusust viimase 10 aasta jooksul. Ei, pole hilja osta, eriti kui sa ei oma piisavalt. Kõik eelnevad faktorid ajavad kulla ja hõbeda hindu üha kõrgemale, hoolimata vahepealsetest korrektsioonidest. Eriti hirmutavad on probleemid majanduse ja valuutadega.
Suuremad fondid on turule sisenemata

Kuid üks tugev ajend on jäänud kahe silma vahele, eriti veel mainstream meedias. Kui hiiglane ärkab ja turule siseneb, lükkab ta metallituru hinnad kõrgustesse.

Fondiäri kontrollib hiiglasuurt osa maailma jõukusest. Sinna alla kuuluvad kindlustuskompaniid, riskifondid, investeerimisfondid, ühisfondid, riiklikud fondid jne. Kuid hiiglane, kellega juttu alustasin on pensionifond. Fondid, mis maksavad nii avalikku kui ka privaatset pensioni.
Pensionifondide globaalsed varad on umbes $31.1 triljonit. See summa on rohkem kui kaks korda suurem USA eelmise aasta SKPst ($14.7triljonit)

Mõned fondihaldurid nagu D.Einhorn, J.Paulson, Jean-Marie Eveillard on juba sisenenud kulla ja hõbeda turule. Samuti ka ligi 20 ühisfondi on pühendunud kullale ja hõbedale.

Kuid pensionifondid?

Kulla osa pensionifondide portfellist

Shayne McGuire uuest raamatust Hard Money; Taking Gold to a Higher Investment Level, võib leida, et keskmine pensionifond hoiab ligi 0.15% oma investeeringutest kullas. Hinnanguliselt veel 0.15% on kullaga seotud aktsiates.

Shayne on Teacher Retirement System of Texas juhataja. Tema arvestuste kohaselt on pensionifondide varadest ligi 3% investeeritud tarbekaupadesse. Sellest kolmest protsendist moodustab kuld vaid 5%.
Ülisuur tõusulaine

Nüüd tuleb huvitav osa. Oletame, et fondihaldurid mõistavad, et võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara jätkavad langemist veel mõnda aega ja otsustavad tõsta oma osalust väärismetallides. Kui nad kahekordistaksid oma varasid kullas ja kulla aktsiates – mis tähendaks 0.6% nende koguvaradest – oleks investeeringu koguväärtus $93.3 miljardit.
Kui palju see on? GLD kogusummaks on $55.2 miljardit, seega pensionifond, kahekordistades oma senise investeeringu, ületaks 1.7 kordselt praeguse kogusumma. Tekiks ülisuur tõusulaine.

Kuid mis saab kui probleemid valuutadega lähevad käest ära? Mis saab kui kinnisvara uue tõusuni läheb 10 aastat? Mis saab kui inflatsioon hakkab möllama, nagu ta on seda iga kord teinud kui valitsused lahjendavad oma valuutat nii kõvasti?

Ja ärme unustame, et ennem rääkisime vaid hiiglasest, pensionifondist. Tal on ka õed ja vennad: kindlustusfondid väärtusega $18.7 triljonit, riskifondid väärtusega 1.7 triljonit ja riiklikud investeerimisfondid $3.8 triljonit. Lisaks veel ka ühisfondid, privaatsed fondid ja investorid nagu sina ja mina.

Ma ei tea, kas pensionifondid teevad sellise otsuse, kuid tean, et riikide võlaprobeemid pole kaugeltki läbi. USA dollar ja teised valuutad kaotavad üha rohkem väärtust kulla ja hõbeda vastu. Intressimäärasid hakatakse tõstma ja inflatsioon alles hakkab marutama. Need jõud on juba kohal ja nad kasvavad. Kui toimub ka mõttelaadivahetus pensionifondi haldurite peas, siis vaata ette… Loodame, et oleme end varustanud piisava hulga kulla ja hõbedaga selleks hetkeks, mil juhid gaasipedaali vajutavad.

Be Sociable, Share!
Sildid , , , |

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 524

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga