Tavaline LASIK versus Femtosecond-laseriga teostatav LASIK-protseduur

Autor: KSA Silmakeskus

KSA Silmakeskuse silmakirurg dr Ants Haavel tutvustab, kuidas toimub silma laseroperatsioon ning mis vahe on Femtosecond-laseriga teostataval LASIK-protseduuril ja tavalisel LASIK-protseduuril.

Prillidest vabanemiseks tehtav laseroperatsioon ehk LASIK-protseduur on viimasel viiel aastal maailmas kõige levinum kirurgiline protseduur. Opereeritakse silma sarvkesta. Sarvkest on silma läbipaistev osa, mille pinnal valguskiired murduvad ja silmamunasse sisenevad. Sarvkest on väga õhuke, umbes sama paks kui meie rahakotis olev krediitkaart ehk umbes 550 mikromeetrit. LASIK-protseduuri ajal tehakse sarvkesta selle pinnaga paralleelne lõige ning moodustatakse lapike. See lahtilõigatud lapike tõstetakse enne eksimeerlaseri töölepanemist üles ja pärast laseri töö lõppu asetatakse oma kohale tagasi. Kogu operatsioon tehakse seega sarvkesta sisemuses. Pärast protseduuri lõppu imeb lapike end silma sees oleva bioloogilise pumba abil tugevasti sarvkesta muude kihtide külge kinni. Juba paar tundi hiljem on lõike servad täielikult kaetud silmakilega, mis on kõige kiirema taastumisvõimega inimorganismi kude.

Niisiis on LASIK-protseduuri üks võtmesõna LÕIGE sarvkesta. Seda lõiget on võimalik teha erinevate instrumentide abil, kuid laias laastus jagatakse need tänapäeval kahte kategooriasse: esiteks mehhaanilised mikrokeratoomid ja teiseks erinevad Femtosecond-laserid. Kui protseduur on teostatud tehniliselt laitmatult, ei ole keegi siiani suutnud üheski teadusartiklis tõestada, et nägemiskvaliteedis mingisugust vahet oleks. Kuid lood, mida Femtosecon-laserite tootjad räägivad, on väga ahvatlevad. Seepärast olengi alates detsembrist 2007 külastanud erinevaid keskuseid ning tootjaid, mis on Femtosecond-laseritega seotud. Kogu uudistamise tulemusena aga olen otsustanud, et täna me seda KSA Silmakeskusesse soetama ei hakka. Sellel on kindlad põhjused.

Esiteks tundub mulle, et olgugi Femtosecond-laserid juba peaaegu kuus aastat turul olnud, ei ole see tehnoloogia veel päris valmis ja põeb n-ö lastehaigusi. Veel mõni aeg tagasi võis teadusartiklitest lugeda, et Femtosecond-klientidel tekkib oluliselt rohkem postoperatiivseid põletikke (DLK) ning mõnel patsiendil esines tõsine postoperatiivne valguskartlikkus. Mehhaaniliste mikrokeratoomide puhul selliseid sümptoome tänapäeval reeglina ei esine.

Teiseks ei meeldi mulle idee, et protseduuri aeg pikeneb. See puudutab otseselt patsiendi mugavust protseduuri ajal. Kui patsient ei tunne end protseduuri ajal mugavalt ning on stressis, mõjutab see otseselt tulemust, sest ebamugavus paneb silma liikuma ning see omakorda raskendab nii kirurgi kui ka laseri tööd. Kuna silmakirurgias on tegu kõrgete panustega, meeldib mulle rahulik, stressivaba ja lõdvestunud klient. Femtosecondi puhul pikendab protseduuri aega mitu faktorit. Näiteks Intralase-tüüpi laseriga tehakse lõiked ning seejärel tuleb umbes kümme minutit oodata, millal laseri tekitatud mullikesed sarvkestas settivad. Alles pärast seda saab lappi tõstma hakata. LDV-tüüpi laseril on vaakumi aeg tervelt minut, mille jooksul patsiendi silma siserõhk on tõstetud umbes kolm korda normist kõrgemaks ning inimene on täielikus pimeduses. Meie mikrokeratoomiga on vaakumi pikkus 12 sekundit ning lõige toimub sellesama vaakumi ajal 4 sekundi jooksul. Kui küsime inimestelt, kui pikk oli nende arvates aeg, mil valgus oli kadunud, pakub üle poole selleks ajaks umbes 40–60 sekundit ehk neli kuni koos korda tegelikust rohkem. Ma ei tahaks olla inimese nahas, kellele tundub, et protseduuri jooksul tekkinud pimedus on 4–6 minuti pikkune.

Kolmandaks, minule isiklikult meelpad õhukesed lapid, sest siis jäävad silmad pärast protseduuri tugevamaks. Carriazo Pendula mikrokeratoomiga on sarvkestalapikeste paksus vahemikus 80–90 mikromeetrit, seega on lapikesed ilusad ja õhukesed. KSA Silmakeskuses mõõdame kõik lapikesed protseduuri ajal Sonogage’i pahhümeetriga üle, seega on meil mikrokeratoomi täpsusest täielik ülevaade. Femtosecond-laseril on lapi moodustamise tehnika selline, et laser moodustab sarvkestakihtide vahele tuhandeid väikeseid mullikesi, mille vahele jäävad sillakesed. Lapp tuleb kirurgil spaatli abil lahti rebida. Mehhaanilise mikrokeratoomiga tõstame lapi üles kergusega, nagu keeraksime raamatul lehte, Femtosecond-laseriga aga justkui rebiksime lehte. Seetõttu on väga õhukese lapi tegemine ohtlik, kuna on suur oht lapikest vigastada.

Neljandaks, Euroopa ja Ameerika Refraktiivkirurgia Seltside statistika põhjal tuleb 1–2%-l silmadest tahes-tahtmata aasta jooksul kordusprotseduur teha. Ma olen kindel, et lapikese tõstmine Femtosecond-kordusprotseduuril on veelgi komplitseeritum ning seetõttu oleks vaja teha silmale uus lõige.

Ehk kokkvõttes pean ütlema, et ma ei ole selle tehnoloogia vastu, kuid olen võtnud seisukoha, et pakume oma klientidele teenust, mida tahaksime pakkuda ka oma lihastele vendadele ja õdedele. Seni, kuni tehnoloogia pole valmis, ei saa seda pakkuda siinses väikeses ühiskonnas, kus kõik tunnevad kõiki. Üheks põhjus, miks see tehnoloogia elab ja kosub, on selle taga seisev suur tööstus. Nimelt, kui mingi aparaat maksab 300 000 eurot ning tootjafirmad kasseerivad iga protseduuri pealt lisaks veel 200 eurot, siis see asi lihtsalt “peab olema hea”. Sügav kummardus arstidele, kes sellise investeeringu teevad ja tänuväärses arendustöös osalevad.

Paradoksaalne näide on see, et nii mõneski keskuses on need aparaadid olemas ning neid demonstreeritakse kodulehekülgedel kui kõige eesrindlikumat tehnoloogiat. Aga reaalselt neid ei kasutata, sest mehhaanilised mikrokeratoomid on oma turvalisust ja kasutajasõbralikust juba 20 aasta vältel tõestanud. Puutusin sellise juhtumiga kokku oma viimasel külaskäigul Šveitsi, kus Femtosecond pandi tööle vaid firmaesindajate või külalisarstide visiidi puhul. Väikestele praksistele on Femtosecond suurfirmade lobitöö tõttu suurepärane turundusvahend.

Järgmine põhjus tuleneb erinevate riikide maksusüsteemist. Nimelt riikides, kus kehtib küllalt suur ettevõttetulumaks, on soodne osta 300 000 euro eest Femtosecond, mis kogub protseduuritoas tolmu, kuid mille amortisatsiooni saab näidata piisavalt suurena ning selle arvel oma tulumaksu vähendada. Nagu eelpool nimetasin, on Femtosecond ka suurepärane turundusvahend, ja nii saabki tabada kaks kärbest korraga – maksuoptimeerimine ning parem turundus.

Viimasena tooksin põhjuseks ka selle n-ö naabrist-parem-efekti. Kui naaber ostab uhke auto, pean ka mina selle ostma, kuigi minu senine auto on küllalt hea. Muidu hakkavad lapsed ja naine kodus nääklema, et miks meil nii hästi ei lähe kui Jaanil üle aia. Uskumatult paljud refraktiivkirurgias osalevad arstid usuvad tehnoloogiasse pimesi. Nad loodavad, et ühel päeval saabub aeg, mil arst saab panna käed rinnale kokku, silmad kinni, kuulata head muusikat ja vajutada laseripedaali. Seejärel teeb laser mõne minuti jooksul kõik vajaliku ja garanteerib hea nägemise, ent arst saab kogu jumaliku au ja kuulsuse endale. Minu kogemus näitab, et inimestest oleneb iga päev üha rohkem ja rohkem, kuigi sul on olemas tehnoloogia kõige viimane sõna. Kosmosetehnoloogiast silma kohal pole kasu, kui arst ja optometristid on stressis ning patsient ei saa aru, kus ta viibib ja mida tegema peab. Samas kui kõik inimesed on stressivabad ja positiivsed, on hea tulemus garanteeritud.

Lisan veel ühe võrdluse, mis on tehtud KSAs kasutatava Pendula mikrokeratoomi ja Femto LDV kohta:

Laser: Pendula / Femto LDV
Lapi paksus: 90 ja 110 / 110 ja 130
Lõike kiirus: 4 sek / 30 sek
Vaakumi aeg: ca 12 sek / ca 1 min
Vaakumi rõhk: 50–60 mmHg / 50–60 mmHg
Lapi tõstmine: väga kerge / raskendatud
Järelprotseduuride tõstmine: suhteliselt lihtne / raskendatud
Strooma pind: väga sile / suhteliselt sile
Taastumise kiirus: kiire / kiire
Hind: hind korrelatsioonis / hind kõrge
Markeerimine: enne lõiget / pärast lõiget

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1147

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga