Euroopa liidu majandusest ja poliitikast

Autor: Kälver Kilvits

Euroopa liiduga ja euroga seosnevad muudatused rahas ja majanduses.

Kuni Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga liitumiseni 2004. aastal seisis Eesti Panga seaduses:

§ 2.Eesti Panga eesmärk ja ülesanded

(2)Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.

Seoses Euro vastuvõtuga loobus Eesti pank meie raha emiteerimise ainuõigusest.

§ 3. Eesti Panga sõltumatus

(1) Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.

Juba see on päris muret tekitav sõnastus. Mille kohta Eesti Pank siis aru annab ja kuidas nii, et ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele? Paljud arvavad, et see peabki nii olema ja et see on õige.

Peale Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpankade Süsteemiga liitumist jõustusid aga uued seadused:

§ 3. Eesti Panga sõltumatus

[Lõike 1 sõnastus alates Eesti Vabariigi ühinemisest Euroopa Liiduga]

(1.1) Kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, võivad Eesti Pank ja tema juhtimisorganite liikmed taotleda ja saada täitmiseks juhiseid vaid Euroopa Keskpangalt.

Imekombel ei leia lõiget 1.1 enam Elektroonilises Riigi Teatajas avaldatud kehtivast Eesti Panga seadusest, seda tuleb otsida Eesti Panga seaduse muutmise seadustest, täpsemalt 22.01.2003 (RT I 2003, 15, 88) 27.02.2003, osaliselt Eesti Vabariigi ühinemisel Euroopa Liiduga:

Ehk siis Eesti Pank ei allu ei Vabariigi Valitsusele ei ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele, vaid Euroopa Keskpangale. Punkt!

Lissaboni leping:

Soovitakse teha ka selles lepingus mõningaid muudatusi.

* EL soovitakse muuta ühtseks suurriigiks. Kaotada EL-i sisesed riigipiirid ning korraldada ühtne majandus. Riiki juhiks ka ühtne valitsus.
* Artikkel 63b räägib sellest, et finantskoormus tuleks liikmesriikide vahel võrdselt jagada. Nüüd soovitakse: Loobuda finantsabi andmise kohustusest EL-i liikmesriikidele. Eelkõige soovis seda eelnõud läbi suruda Saksamaa, kuna tema oli sunnitud panustama suurima tükikese Kreeka stimuleerimiseks.

Kreeka probleemid:

* Valitsus on võimetu makse koguma – varimajanduse osakaal väga suur. Varimajandus (underground economy) – kaupade ja teenuste vahetus, mille tulu ei kajastu SKP’s.
* Varimajandus näeb põhiliselt välja sedamoodi, et palgad käivad ümbrikus, restoranides toimub arveldamine sularahas, hinnad on avalikult määratlemata ja maksuametniku ilmudes on aeg poetada natuke lisa.
* Pension: et saada täispensioni tuleb töötada 35a. – Saksas 45a, pension moodustab keskmisest palgas 80% – Saksamaal 45%, pensionimakseid aastas Kreeka 14 – Saksa 12, mehed pensionile Kreeka 65 – Saksa 65-67, Naised pensionile Kreeka 60 – Saksa 65-67.
* Peamised tööstusharud – laevandus, oliivid ja turism.

Kas arvate, et Kreeka on ainus EL-i hädaline?

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 407

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga