Ettevõtlus – milleks?

Autor: Aivar Pehme

Paljud arvavad kindlasti, et milleks ettevõtlus? Palju lihtsam on tööl käia, oma „tunnid täis teha“, palgapäeval saada raha ja kogu lugu.

Jah, tegelikult on neil inimestel ka suuresti õigus, seda just seetõttu, et nii on tõepoolest oluliselt lihtsam ja mugavam. Peamine on õigel ajal tööle jõuda ning teha ära asjad, mida nõutakse. Ja kui tööga ollakse rahul, siis polegi ju häda miskit. Muidugi, raha võiks alati rohkem olla. Aga palgatöötajana pole see niisama lihtne, sest enamasti on palk kokku lepitud ja päris iga kuu palganumbrit üle ei vaadata. Ja et regulaarselt preemiaid makstaks, sellest ei maksa ka unistada. Pigem peab pöialt hoidma, et töökoht säiliks ja et palka ei kärbitaks. Selline see tööinimese elu juba kord on..

Aga milline elu on ettevõtjal? Tänapäeval on enamike ettevõtjate olukord vast täbaram kui palgatöötajate oma. Ettevõtja „rõõm“ on 24/7 vastutada kogu ettevõtmise eest. Selle eest, et ettevõtte oleks jätkusuutlik, st et oleks tööd, mille eest makstaks ja et oleks raha, millega kõik kulud katta. Kui töötaja ei saa kokkulepitud päeval raha ja teeb kurja häält, siis mida peab tegema ettevõtja? Tavarutiin on helistada läbi kliendid, kes on ettevõttele võlgu või laenama kusagilt raha juurde.. Igatahes ei saa ettevõtja põrutada rusikaga lauale ja öelda, et kui raha selleks päevaks arvel ei ole, siis ma tööle ei tule. Ja kui juhtubki nii, et mõni töötaja mingil põhjusel ei ilmu tööle, siis on ettevõtja see, kes peab vajalikud asjad ära tegema. Sest see on tema ettevõte ja ta ei saa sellesse ükskõikselt suhtuda.

Ettevõtja roll on tänasel päeval üsnagi keeruline. Eelkõige on küsimus selles, kas jäädakse ellu. Kas suudetakse läbi valu ja raskuste üle elada totaalne madalseis, et siis majanduse tõusulainel õnnelikult raha ja rikkuse poole purjetada. Kui teaks kindlalt, et majandustõus algab näiteks 1. novembril kell 14:05, siis pigistaksid kindlasti enamus ettevõtjad hambad risti ja kannataksid ükskõik kuidas, aga siiski kannataksid selle ajani ära. Kuna tegelikult aga ei tea keegi, kas ja millal tõus algab, siis on väga raske otsustada, kas veel punnida vastu raskustele või lihtsalt alla anda. Ettevõtja jaoks allavandumine on moraalselt väga valus löök. Kuigi seda võib põhjendada igati loogiliselt, isegi tunnustada ettevõtjat vapruse eest, et viimane säärase otsuse julges langetada, siis tegelikult tähendab see siiski ettevõtte lõppu ja hääbumist. Kui ettevõte lõpetatakse majanduslikel põhjustel, siis jätab see siiski alateadvusesse märke, et ei vedanud välja.. Aga õnneks võib alati uuesti alustada ning seekord juba palju targemana ja rikkalikuma kogemustepagasiga.

Miks ettevõtlust siiski vaja on? Eks ikka seepärast, et need inimesed, kes is ei hakka ettevõtjaks, saaksid kuskil tööl käia ja raha teenida. Kõik inimesed ei saa paraku ennast tööle sättida riikliku institutsiooni turvalise eelarve raamesse ning neile jääb üle töö erasektoris. Kui aga ettevõtlus hääbub, siis pole ju ka töökohti. Ja kui ettevõtjad, kes on sunnitud ettevõtte tegevuse lõpetama ning edaspidi püüavad leida turvalise lahenduse palgatöötajana, siis kahaneb ettevõtlus veelgi enam. Ja mida enam kahaneb ettevõtjate arv, seda suuremaks paisub töötus. See omakorda tähendab seda, et inimestel on vähem raha, ostujõud kahaneb, mis omakorda pärsib tegutsevate ettevõtjate rahavoogusid. Seega ettevõtluse hääbumine mõjutab üsna negatiivselt kogu rahvastiku heaolu. Järelikult on siiski ainuvõimalik lahendus ettevõtluse elavnemises. Loomulikult, see ei ole kerge ja selleks peab olema piisavalt „hull“, et sellega üldse alustada. Aga seda on vaja. On vaja inimesi, kes julgeksid riskida. Sest seeläbi võivad nad hea õnne korral kindlustada parema tuleviku iseendale ning tulevikus töötajaid palgates annavad võimaluse ka paljudele leibkondadele parema elukvaliteedi saavutamiseks. Seega ettevõtlus on väga tänuväärne tegevus. Risk läbikukkumiseks on olemas, aga see risk on alati. Kuid ei maksa unustada, et on vähemalt sama suur võimalus ka õnnestumiseks! Ning need, kes õnnestuvad, annavad oma hindamatu panuse ettevõtluse ning riigi hüvanguks.

Be Sociable, Share!
Aivar Pehme, Reichmann OÜ

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 725

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga