Energiamärgised võrreldavamaks

Autor: Alari Sarv

Energiamärgise eesmärgiks on määrata elamu aastane kaalutud energia-erikasutus kWh-des 1 m² köetava põrandapinna kohta. Selle abil võrreldakse erinevate hoonete 1 m² köetava pinna aastast energiakasutust hoone kütteks, ventilatsiooniks, sooja tarbevee soojendamiseks, elektri – ja gaasivarustuseks.
Energiamärgise arvutustulemus võib tunduvalt erineda ka identsete hoonete korral , sest see sõltub: hoonete välispiirete soojustehnilistest omadustest , tehnosüsteemide korrasolekust ja ekspluateerimisest, energiamärgise koostaja arvutusmetoodikast.

Arvamus, et mida väiksem on energiamärgises arvutustulemus, seda väiksemad on elamu küttekulutused ei ole päris õige. Kuni pool hoone aastasest energiatarbest kulutatakse sooja tarbevee soojendamise , soojavee ringluskadude kompenseerimiseks ja toidu valmistamiseks kas elektri või gaasi abil. Seega sõltub suur osa elamu energiatarbest inimeste arvust elamus ja nende tegevusest .
Lisasoojustatud ja uuendatud küttesüsteemiga majadel on energiamärgise tulemus tavaliselt parem kui korrastamata majadel. Nendes majades on energiakulu väiksem.

Kuid kui lisasoojustatud ja uuendatud küttesüsteemiga maja puhul on sooja vee ja elektrienergia (või gaasi) tarbimine suur (sõltub inimeste arvust ja nende tarbimisharjumustest), võib energiamärgise tulemus olla samasugune lisasoojustamata majaga, kus tarbitakse vähem sooja vett, elektrit ja gaasi.

Elamu energiamärgis sõltub oluliselt ka küttesüsteemi korrasolekust ja valitud kütterežiimist. Lisasoojustatud kuid uuendamata küttesüsteemiga elamus võib energiamärgis olla isegi halvem kui lisasoojustamata kuid uuendatud küttesüsteemiga ja säästliku kütterežiimiga elamus.

Energiamärgise arvutamise eelduseks on see, et elamu on ,,standardkasutuses“, s.t. et elamu kõik korterid oleks kasutuses , nende küte ja ventilatsioon tagab ruumides normaalse mikrokliima ( õhutemperatuuri, suhtelise niiskuse jne.).

Tegelikult ei ole küllaltki suur osa elamutest ,,standardkasutuses“ kui arvestada et;
1) Elamu küttekulude vähendamiseks kasutatakse individuaalset küttekulu arvestussüsteemi või küttevee temperatuurigraafiku alandamist öisel ajal.
2) Elamute ülemiste korruste loomulik ventilatsioon (ilma ventilaatoriteta ) tagab korterites kütteperioodil vajalikust õhuvahetusest 10 – 30%. Elamule tervikuna on soojussäästu seisukohalt ülemiste korruste vähene ventileerimine kasulik.
3) Inimeste arv on väike jne.
Standardkasutuse määratlemine osutub keeruliseks kuigi sellest sõltub oluliselt energiamärgise arvutuse tulemus.
Standardkasutuses mitte oleva elamu korral peab märgise väljastaja tegema vastava kirje märgisele. See on igati mõistetav kuid praktikas ilmselt harva kasutatav.

Energiamärgise arvutamise aluseks on MKM määrus nr.107 – 17 detsembrist 2008a.
Praktikas on antud määruse mõningaid punkte tõlgendatud erinevalt. See mõjutab energiamärgise arvutustulemusi vähemal või suuremal määral.

Määruse §12 punkt (3)…3) käsitleb soojuse kulu sooja tarbevee soojendamiseks (MWh/a).
Usun ,et nii mõnigi märgise väljastaja on seda võtnud sõna –sõnalt ja ei ole liitnud tarbevee soojendamisele tarbevee torustiku soojakadu (s.h. nn. vannitoa küte) nagu §15 punkt (8) ette näeb. Selliselt arvutatud soojuse kulu tarbevee soojendamiseks on 10-15% soojussõlmes mõõdetud aastasest energiakogusest. Kuna soojavee ringluskadu on praktiliselt võimatu arvutada, määratakse soojuse kulu tarbevee soojendamiseks kasutades lisas 9 toodud andmeid. Selliselt määratud soojuse kulu tarbeveele on ~ 30%. , mis on 2-3 korda suurem eelpooltoodust. Võttes energiamärgi arvutuses aluseks 30 % ( 10-15 % asemel ) väheneb elamu kaalutud energiakasutus 4-3 MWh / (m² , a) võrra.

Soojavee ringluse suhteline soojakulu sõltub elamu korruste arvust, torustiku diameetrist , isolatsioonist ja teistest teguritest.
Energiamärgise arvutuse täpsemaks muutmiseks tuleks loobuda Lisas 9 antud soojusenergia erikasutuse näitaja kasutamisest sooja tarbevee valmistamiseks ning ,,Tellijalt“ lisaks Määruse §12 punktis antud lähteandmetele küsida lisaks ka suvekuude sooja tarbevee- ja energiatarbimised. See võimaldaks täpsemalt määrata soojavee ringluse (s.h. vannitubade) soojakulutusi . Juhul kui neid andmeid ei ole toimub arvutus endisel viisil.

Määruse §15 punkt (12) käsitleb elektri kulu elamus. Elektri kulu all on ilmselt mõeldud nii elamu korterites kui ka väljaspool seda tarbitavat ( nn. üldelektri) summat.
Olenevalt elamu asukohast (elektri tarnijafirmast) ei ole võimalik igale elamule vajalikke andmeid saada, mistõttu kasutatakse märgise arvutamisel ainult üldelektri kulu andmeid (energiaaudiitori kursusel antud soovitus) . Määrus sellist erandit välja ei paku kuid rakendades seda saame elamule tunduvalt parema energiamärgise .
Seetõttu oleks õigem selliste elamute elektrikulutuse arvesse võtmisel lähtuda üldelektrist millele on lisatud korterite elektrikulutus , mis arvutatakse elektri erikasutusest lähtuvalt vt. Lisa 9 .

Määruse §14 punkt (4) sätestab elamu energiamärgise arvutamisel hoone keskmiseks tasakaalutemperatuuriks 17°C.
Uuemate elamute ja täielikult lisasoojustatud elamute korral, eriti kui küttesüsteemile on paigaldatud individuaalne küttekulu arvestussüsteem või alandatakse küttevee temperatuurigraafikut öisel ajal, on hoone tasakaalutemperatuur madalam. Võttes energiamärgi arvutuses aluseks 15°C. (17°C asemel ) väheneb elamu kaalutud energiakasutus ~ 1 MWh / (m² , a) võrra.

Energiamärgise arvutuse lõpptulemust mõjutab oluliselt elamu köetava pinna suurus. Üldjuhul ehitusregistris sageli antud teave puudub mistõttu kasutakse ,,Tellija“ poolt antavat pinna suurust. Sel juhul ei ole liigne Tellijat usutleda kas saadud köetava pinna suurus sisaldab peale korterite köetava pinna suuruse ka trepikodade jt. köetavate ruumide pindasid.
NB! Hoone köetav pind on ruumide , mille õhutemperatuur ei sõltu olulisel määral välisõhu temperatuurist, põrandapindade summa.

Soovitatavad energiasäästu meetmed. Energiamärgise Leht 2 täitmisest.

Selle nn. trips-traps-trulli tabeli täitmine osutub omajagu peavalu tekitavaks. Selles toodud meetmete osa eeldab siiski põhjalikumat küttesüsteemi ja maja uuringut ja tabeli täitmisse suhtutakse formaalselt.

Kui elamus on 1-toru küttesüsteem siis ei tohiks ,,x“- ga tähistada ruutu kus pakutakse välja termostaatventiilide paigaldust küttekehadele. Tellija ei pruugi olla teadlik , et koos termostaatventiiliga (väikese takistusega) tuleb paigaldada ka nn. otsevoolu toru.
Korrektne oleks sinna lisada sellekohane märkus.

Paigaldades termostaatventiilid 1-toru skeemi järgi ühendatud küttekehadele on küsitav ka ,,x“ märkida hoone küttekoormuse ( s.o küttevee temperatuurigraafiku) alandamine öösel ja tööaja välisel ? ajal. Küttevee temperatuurigraafiku alandamine mõjutab püstiku alguses olevate küttekehade võimsust tunduvalt vähem kui lõpus olevate küttekehade võimsust.

Ka olemasoleva soojussõlme asendamine uuega on kallis lõbu ja ei lahenda tavaliselt elamu kütteprobleeme – rohkem tuleks tähelepanu pöörata küttesüsteemi kaasajastamisele (küttekehade võimsuse reguleerimine) või uuendamisele.

Soovitan kastidesse vähem ,,x“ panna ning hoone lisasoojustamise (v.a pööningu) soovituse asemel märkida ära kast ,, Tellida energiaaudit“.

Energiaaudiitor IV
Alari Sarv
OÜ Kütteprojekt, OÜ Kodukliima
http://kodukliima.sauropol.com
http://www.hot.ee/kprojekt1

Be Sociable, Share!
http://www.energiaaudit.edicypages.com/ http://www.energiaaudit.edicypages.com/ Küttespets küttesüsteemide projekteerimisel, energiamärgis, energiaaudit

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1047

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga