Elatis ehk alimendid

Autor: www.claudiuslaw.com

© Claudius Õigusbüroo

2009. aastal valmis Sotsiaalministeeriumil poliitikaanalüüs „Ühe vanemaga pered: probleemid, vajadused ja poliitikameetmed“ (Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2009; Hede Sinisaar, Piia Tammpuu). Nimetatud analüüsist selgus, et üksikvanemaks on 90% juhtudest ema ja ühe vanemaga peres kasvas Eestis 2007. aastal 34 000 last ehk 13% kõigist lastest. Tänaseks pole olukord oluliselt muutunud. Kui vaadata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel avaldatud lapse elatise nõude võlgnike nimekirja, leiab sealt mõne üksiku naiskodaniku nime. Ometi on tulenevalt perekonnaseadusest lapse ülapidamise kohustus mõlemal vanemal.

Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt olulisemaid märksõnasid ja asjaolusid seoses lapse ülalpidamiskohustusega. Kuna iga juhtum on individuaalne, palume täiendavate küsimuste korral ühendust võtta Claudius Õigusbüroo juristiga.

Elatis

Elatis on lapse ülalpidamiseks makstav raha. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, samuti laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatise eesmärk

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kuna vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, on elatis mõeldud katma pooled lapsele tehtud kulutustest.

Elatise rahaline suurus

Igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2012. aastal on töötasu alammääraks 290 eurot kuus, seega on igakuine minimaalse elatise suurus ühele alaealisele lapsele 145 eurot.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Igakuise elatusraha ülemmäära ei ole kehtestatud. Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Ülalpidamiskohustuse piiramine

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on eespool nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla elatise miiniummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miiniummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Elatise taotlemine

Iga lapsevanem peaks pidama last üleval vabatahtlikult. Nii võivad vanemad omavahel kokku leppida, missugusel viisil kumbki vanem oma ülalpidamiskohustust täidab. Kui lapsevanemad kokkulepet elatise osas ei saavuta, on võimalik nõuda elatis välja maksekäsu kiirmenetluses või hagimenetluses. Juba sõlmitud kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist.

Maksekäsu kiirmenetluse asju lahendab Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja, kuhu dokumendid tuleb edastada läbi veebipõhise infosüsteemi ehk e-toimiku. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel lapse elatise nõudes peab silmas pidama nelja olulist tingimust: laps, kellele elatist nõuate, peab olema alaealine; võlgnik (teine lapsevanem) peab olema kantud lapse vanemana lapse sünniakti; nõutav elatis ei tohi ületada 200 eurot kuus; maksekäsu kiirmenetluses ei või nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine on riigilõivuvaba. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

Hagimenetluses on mõtekas algatada asi juhtudel, kui taotlete elatise määramist summas, mis ületab 200 eurot, nõuate elatist tagasiulatuvalt või muud taolist. Juhul, kui lapse emal puudub alus elatise nõudmiseks (lapse isa ei olnud lapse sünni ajal lapse emaga abielus, isadus pole omaks võetud, isadus pole kohtu poolt tuvastatud), on vajalik isaduse kohtulik tuvastamine. Elatise nõudmine hagimenetluses on riigilõivuvaba. Isaduse tuvastamise avalduse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv 300 eurot, avalduse esitamisel läbi e-toimiku 250 eurot. Lisaks peab arvestama kuludega, mis on seotud DNA uuringutega. DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot, kokku tuleb teha kolm testi. Kui Te oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda menetluskulusid, on Teil võimalus taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Lahutatud abikaasa ülalpidamine

Kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Ülalpidamine lapse sünni korral

Lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Elatisabi

Elatisabi on ajutine riigipoolne abi lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist ja kelle kasuks on tehtud lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või vanemat elatist maksma kohustava hagi tagamise abinõu rakendamise määrus (hagi tagamise määrus). Taotlus riigilt elatisabi saamisks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile. Elatisabi makstakse maksimaalselt 90 päeva eest, arvestatuna üheks päevamääraks 1/3 lapsetoetuse määrast, mis hetkel teeb 3,20 eurot päevas, 90 päeva jooksul kokku 288 eurot.

Teadmiseks

Võlgniku jätkuva kohustuste rikkumise korral, on teil õigus pöörduda kohtutäituri poole. Kui täitemenetluses on lapse elatisnõue olnud sissenõutav üle 60 päeva, avaldab kohtutäitur sissenõudja nõusolekul võlgniku nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja ning võlasumma suuruse koja veebilehel. Kohtutäitur kustutab võlgniku andmed koja veebilehelt 10 tööpäeva jooksul elatisnõude täitmisest arvates. (Kohtutäituri seadus § 11 lg 4).

Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (Karistusseadustik § 169).

Tulumaksuga ei maksustata elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi (Tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11).

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. (Riigikohtulahend 3-2-1-121-04)

Killukesi poliitikaanalüüsist

Eestis ei ole 7% sündide puhul lapse sünniakti isa andmeid kantud või need on tehtud ema ütluse alusel.

Lapse seisukohalt võib isa andmete puudumine sünniaktis tähendada seda, et laps jääb ilma õigusest tunda oma mõlemaid vanemaid ja oma isaga võimaluste piires suhelda.

Eestis puuduvad andmed selle kohta, kuivõrd suhtleb lapsest lahus elav vanem lapsega või osaleb tema kasvatamisel.

Riiklik perepoliitika peab isadust toetama ja väärtustama ning aitama tugevdada isa ja lapse seotust. Mida tugevam on isa ja lapse seotus, seda tõenäolisemalt jääb isa lapse kasvatamisel osalema ka lahus elamise korral.

Ühe vanemaga perede vaesusriski suurendab asjaolu, et üksikvanemateks on enamasti naised, kelle keskmine töötasu on meestega võrreldes märksa väiksem.

Lõpetuseks

Nõrgeneva perekonnakultuuri ja üksteisest mööda elamise ühiskonnas, ei tohi kahe silma vahele jätta lapsi. Igal lapsel on sünnipärane õigus arengule, heaolule ja eneseväärikusele, kuid oleme kohanud lapsevanemaid, kes hirmust teise vanema ees (ähvardamine vägivallaga, lubadused lapsega enam mitte tegemist teha) või väärarvamusest, et “ei taha kerjata ega ennast alandada”, on loobunud elatise taotlemisest, elades vaesuse piirimail. Taolistel hirmudel ja hoiakutel puudub reeglina põhjendatud alus.

Tahame veel ka südamele panna, et lapse vajadused ei ole üksnes materiaalsed. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga, hoolimata vanemate endi vaheliste suhete iseloomust ja emotsioonidega kaetud hinnangutest. Samuti tasub mõelda sellele, et ülalpidamiskohustusest kõrvale hoidev vanem võib tulevikus ise vajada ülalpidamist, kuid sellest ilma jääda.

www.claudiuslaw.com

Be Sociable, Share!
Sildid , , , , |
Claudius Õigusbüroo — Sinu isiklik partner õigusküsimuste lahendamisel. Claudius Õigusbüroo on loodud õigusabi osutamiseks kõigis peamistes õigusvaldkondades alates nõustamisest kuni kohtus esindamiseni. Oleme keskendunud teenuse osutamisele läbi Interneti (Skype, e-post, e-toimik, veebinõustamine jms), et võimaldada klientidel hoida kokku aega ja raha ning muuta klientide elu senisest veelgi mugavamaks. Vajadusel või kliendipoolse soovi korral kohtub Claudius Õigusbüroo jurist kliendiga viimase asu- või tegevuskohas. www.claudiuslaw.com

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 1397

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga