arvamus – kuidas sõlmida projekteerimislepingut

Autor: vextom style

Projekteerimisleping sõlmitakse üldjuhul tellija ning projekteerija(te) vahel; projekteerijaks on kas:

* peaprojekteerija (üldjuhul arhitekt või arhitektuuri kavandav arhitektibüroo), kes korraldab kõigi projektiosade kavandamise ja kes allutab endale kõikide projektiosade projekteerijad (arhitekt, sisekujundaja, konstruktor, vee-kanalisatsiooni-, kütte-ventilatsiooni-jahutuse-, elektri tugevvoolu osa-, elektri nõrkvoolu-, automaatika-, tehnoloogia-, maastiku-, teede-platside, jms. projekteerijad) või siis
* erinevate eelpoolmainitud osade projekteerijad (arhitekt ja insenerid), kellega kõigiga tuleb sõlmida projekteerimise leping.

Üldiselt on soovitav leida peaprojekteerija, kes oma töö raames seob kõikide projektiosade projektid, kontrollib üle projektide kokkusobivuse ja vastuolude puudumise. Kui sõlmida projekteerimislepingud erinevate projekteerijatega, tuleb arvestada asjaoluga, et tellija peab osalema ja juhtima projekteerimise protsessi, mis üldjuhul teadmiste ja kogemuste puudumisel on pea võimatu tegevus. Sellisel juhul on soovitav kaasata projekteerimise protsessi, kui seda pole juba tehtud enne projekteerijate valimist, ehituskonsultant, kes nõustab ja abistab tellijat projekteerimise protsessis.

Projekteerimislepinguga tellija tellib ja projekteerija kohustub välja töötama (kavandama) ehitise (ehitus)projekti(d). Oluline on enne projekteerima asumist ja lepingu sõlmimist kokku leppida kõiges mis puudutab ehitist ja tehtavat tööd, sealhulgas:

* projekteerimise lähteülesanne;
* projekteerimise lähteandmete hankimine (näiteks projekteerimistingimused, võrguvaldajate tehnilised tingimused, geodeetilised ja geoloogilised uuringud);
* projekteerimise staadiumid (eskiis, eelprojekt, põhiprojekt, töö- ja tootejoonised, projektijärgsete kulude prognoos, hooldus- ja kasutusjuhendid, jms.), maht ning projektdokumentatsiooni loetelu;
* projekteerimistööde ajagraafik, ka sanktsioonid mis kaasnevad juhul, kui ei peeta kinni töö valmimise ja üleandmise tähtaegadest; töö tellija poolt vastuvõtmise ja aktsepteerimise kord;
* tööde maksumus ja sellega seonduvad küsimused;
* ehitise projekti(de) tellijapoolse ülevaatamise aeg ja kord, tellijast tuleneva projekti täiendamise ja muutmise kord, tellija õigused;
* projekti kooskõlastamise ja ehitusloa või –lubade taotlemise kord;
* projekteerija kohustused ning vastutus ja vastutuse kindlustamine; projekteerijapoolsed garantiid;
* autorijärelevalve teostamise kohustus ja kord;
* autoriõiguste küsimused.

Projekteerimise lepingule tuleks lisada detailplaneering, mis seab omad nõudmised ja tingimused kavandatavale ehitisele ning projekteerimise lähteülesanne, mis sisaldab põhilisi ehitise parameetreid, tellija nõudmisi kvaliteedile, viimistlusele, vajalikku ruumiprogrammi koos ruumisuuruste ja omavaheliste seostega, korruselisust, ehitisse plaanitavaid tehnoloogiaid, nõudeid ruumi kliimale, ehitise plaanitav maksumus, jne. Kokku tuleks leppida ka projekteerijapoolne informatsiooni hankimise kord ja aeg. Oluline on, et enne projekteerima asumist oleks tellija ja projekteerija(te) poolt läbi arutatud kõik ehitist puudutavad olulised nüansid.

Kindlasti tehke tutvust meie mõtetega projekteerimisest, eramu kavandamisest ja ehitise kvaliteedist http://www.omanikujarelevalve.ee/kasulik-teada

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 400

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga