|
|
Artiklid » Äri » Avalikud-suhted >> Vaata artiklit
|
 |
|
 |
| Economist: üleilmne majanduskriis kasvatas PR firmade tulusid |
Autor:
Raimond Kaljulaid |
|
Jaanuaris pühendas majandusajakiri The Economist terve lehekülje suhtekorraldusfirmade käekäigule. Maineka majandusajakirja väitel on üleilmne majanduskriis mõjunud suhtekorraldusfirmadele vaid hästi – nad on kirjutanud välja üha suuremaid arveid, olles üha olulisemad oma klientidele, kel on üha suuremad raskused.
The Economist'i viidatud analüütikute väitel on USA suhtekorraldusbüroode tulud aastatel 2008 ja 2009 kasvanud, vastavalt 4% ja 3% aastas. 2009. aasta seisuga kirjutasid USA suhtekorraldusbürood arveid välja hinnanguliselt 3,7 miljardi dollari eest – ligi 40 miljardi Eesti krooni eest seega.
Suhtekorralduse grand old man Harold Burson (Burson-Marstellers'i president) juhib oma blogis tähelepanu, et see statistika ei võta kaugeltki arvesse kõiki kulutusi, mida organisatsioonid möödunud, ja ka tulevatel aastatel suhtekorraldusele teevad. Kui arvestada ka ettevõtete ning avaliku sektori kulutusi majasisestele avalike suhete osakondadele ja spetsialistidele, kulutusi lobby-teenustele jne, siis on tema hinnangul tegelikud kulud avalikele suhetele 3-4 korda suuremad, jäädes 15-20 miljardi dollari juurde ning kulud vaid kasvavad.
Seda on enam kui Eesti riigi mitme aasta riigieelarved!
Seda, kas Eesti suhtekorraldusettevõtete müügitulu on 2009. aastal kasvanud või kahanenud, saame teada pärast seda, kui ettevõtted avaldavad oma möödunud aasta majandusaruanded. Ennustan, et sama suurt langust nagu paljudes teistes turundusvaldkondades me siin ei näe. Kuid Eesti kriisi spetsiifikat arvestades ei usu ka erilist kasvu.
Olen alati väitnud, et meie käsi ei saa käia paremini kui meie klientidel. Samas ka Suhtekorraldusbüroo PRB 2009. aasta esialgne majandustulemuste kokkuvõte annab tunnistust, et meie teenuste olulisus on meie klientide jaoks möödunud aastal selgelt ning mitmekordselt kasvanud – kahjuks mitte tingimata alati seoses heade uudistega.
Ning olukorras, kus ka Eesti ettevõtetest välisinvestoreile ülevaateid tegevad ettevõtted hoiatavad avalikult, et meediakajastused ja ettevõtte maine mängivad nende hinnangutes üha olulisemat rolli ning mõjutavad seega otseselt ettevõtte võimet kaasata kapitali – on avalike suhete olulisuse kasv märgatav.
Miks ettevõtted pöörduvad üha enam suhtekorraldusbüroode poole? Põhimõtteliselt on igal avalike suhete spetsialistil oma teenindatava organisatsiooni ees kolme liiki kohustusi.*
• Esiteks, avaliku arvamuse ja ettevõtte maine analüüsimine.
• Teiseks, organisatsiooni juhtide nõustamine avalike suhete perspektiivi silmas pidades – aidates mõista, kuidas ühe või teise otsuse langetamine mõjutab organisatsiooni avalikku mainet.
• Kolmandaks, avalikkuse informeerimine organisatsiooni tegevusest ning selle mõju hindamine organisatsiooni mainele ning avalikule arvamusele.
Majanduskriis mõjutab seega kõiki avalike suhete spetsialisti töö etappe. Mida ebastabiilsem on väliskeskkond, seda keerulisem selle mõtestamine ning praktiliste järelduste tegemine. Mida enam peab organisatsioon langetama negatiivseid sundotsuseid, seda suurem risk tema heale nimele ja avalikule mainele. Mida suurem segadus, seda rohkem müra ning seda suuremat pingutust nõuab oma sõnumite edukas kommunikeerimine jne.
See kõik suurendab avalike suhete spetsialisti tähendust organisatsiooni jaoks, mille huvide edendamiseks ta tegutseb. Olgu see spetsialist siis otseselt organisatsiooni palgal või organisatsiooni palgatud agentuuri koosseisus.
Avalikud suhted ja internet
The Economist toob ühe avalike suhete valdkonna olulisuse kasvumootorina välja internetimeedia suurema olulisuse.
Siin ei pea me viitama Ameerika Ühendriikidele, vaid saame täpselt vaadata seda, mis toimub Eestis. Hiljuti avaldasime PRB blogis rahvusvahelise uuringufirma GfK läbi viidud uuringu tulemused, mille eesmärgiks oli mõõta erinevate sotsiaalse meedia rakenduste (Facebook, Orkut, Rate.ee) ning suhtlustarkvara (Skype, MSN) kasutatavust Eestis.
Uuringust selgus, et Eesti kõige populaarsemat suhtlusportaali Orkut kasutab vähemalt korra kuus iga neljas Eesti elanik, üleilmselt tuntuimat suhtlusvõrgustikku Facebook'i kasutab 12% elanikkonnast ning Twitterit 6% elanikkonnast.
Kui Twitteri kasutajate arv tundub väike (vaid 6 protsenti kõigist eestimaalastest), siis arvutagem see ümber absoluutarvudesse – ka kõige vähem levinud sotsiaalse meedia nähtuse kasutajaid on Eestis arvuliselt üle 80 000 inimese!
Seega on sotsiaalne meedia tõusmas väga oluliseks meediakanaliks traditsiooniliste ajalehtede, raadio, televisiooni ning isegi interneti uudisteportaalide kõrval. Pole ime, et väga paljudel Eesti juhtivatel ettevõttetel on oma konto Facebook'is ja Twitteris ning võib ennustada, et peagi on see sama loomulik, kui omada internetis kodulehekülge. Ning nende kanalite mõju arvestades pole tegu mitte põneva mängu, vaid majandustulemusi tõsiselt mõjutada võiva konkurentsivõitlusega, mida peetakse peamiselt suhtekorralduslike vahenditega.
Samuti kui organisatsiooni kodulehekülg, on ka muu suhtlus internetis suuresti avalike suhete spetsialistide hallata ja korraldada.
Suhtekorraldusbüroode tegevus ei piirdu vaid meediasuhtlusega ning vahel ei puutu sellesse üldse! Pakun, et enam kui viiendik, võimalik, et pigem isegi neljandik PRB käibest möödunud aastal tuli konsultatsioonitegevusest, mis on muuhulgas tihedalt seotud ka sotsiaalsete võrgustike ja interneti kasutamisega kommunikatsioonis.
Seega on ka Eestis tegemist teemaga, millega kliendid oma suhtekorraldusbüroo poole järjest enam pöörduvad ning sotsiaalne meedia oma olemuselt on pigem avalike suhete valdkonna kui reklaamivaldkonna nähtus.
Kõike ülalöeldut arvesse võttes on suhtekorralduse kui spetsiifilise sotsiaalteadusliku valdkonna olulisuse jätkuv kasv ka lähiaastatel enam kui kindel – ning see väljendub päris kindlasti ka suhtekorraldusbüroode majandustulemustes.
* See käib ka nende avalike suhete spetsialistide kohta, kes teenindavad avaliku sektori institutsioone või mittetulundusühinguid. |
|
|
|
|
 |
 |
 |
 |
|
|