Alapakkumistest ehituse riigihangetel

Autor: vextom style

Ehituse riigihangetes korraldatakse reeglina töövõtja leidmiseks vähempakkumisi. Selline lähenemine on iseenesest täiesti normaalne, sest milleks peaks „sama“ asja eest rohkem maksma. Mitte alati ei ole vähempakkumise võitja pahatahtlik ja tihti on kogu protsess korrektne ja kindlasti on levinud ka objektide kahjumiga lõpetamised, kuid kuna töömahud on kukkunud ja konkurents on läinud ehitussektoris väga tihedaks, siis pahatihti üritatakse ehituse käigus teha lubamatuid või regulatsioonide puuduseid ärakasutavaid tegusid. Selle tulemusena ei valmi aga ehitised, mis vastaks hankedokumentatsioonis olnud ehitusprojektile ja ehituse tellija ootustele. Aina enam on erinevatest allikatest kuulda, et projektijärgselt ehitatakse harva, samas kõigil ehituse tellijatel on ootus saada ehitis mis vastaks hankes välja toodud kriteeriumitele.
Ehitushindasid analüüsides ei saa sageli aru, kuidas on võimalik pakutud hindadega tööd teostada. Kuivõrd on arusaamatult madalate hindadega hankeid võidetud juba enam kui aasta, siis peavad esinema mingid seletused, kuidas ehitusfirmad eelarve piires püsivad. Kui sel teemal spekuleerida, siis võiks arvata, et ehituse riigihankes esitatud pakkumuse ja allhankija(te)ga lepingu sõlmimise vahelisel ajal on alltöövõtu ja ehitustoodete hinnad langenud, projektid on mitmeti mõistetavad, tehakse projektimuudatusi (asendatakse ehitustooteid, muudetakse ehituslahendusi) ja sellega saadakse hinnavõit, mida ehituse tellijaga suures osas või üldsegi ei jagata, kasutatakse ebaprofessionaalseid alltöövõtjaid, kes oma teadmatusest pakuvad vale või etteöeldud hinna, vms., samuti jätab peatöövõtja põhjusega või põhjuseta osadele alltöövõtjatele maksmata. Selleks, et ots otsaga välja tulla ja võib olla isegi ehitajale mingitki kasumit teenida, avaldatakse ehitaja poolt tihti tugevat rahalist survet ehituse tellijale.
Käesolevaga esitame arutlemiseks ja vaidlemiseks ühe nägemuse, kuidas tagada ehituse riigihanke võitnud ehitajate poolt projektijärgne ehitamine ja esialgsetele soovidele ja nägemustele vastava ehitise valmimine.
Tänase regulatsiooni järgi peab ehitaja muudatusettepanekute e. siis eelpoolmainitud survestamisega tegelema ehituse Tellija läbi oma esindajate, kes annavad hinnangu ning otsuse ehitaja ettepanekutele. Kuivõrd ei ehitata alati otseselt endale, siis mitte alati ei käitu ehituse tellija esindajad võitluses ehitaja surve vastu raha lugeva omanikuna ning sageli puudub neil selleks ka piisav ehitustehniline ja -juriidiline pädevus.
Omanikujärelevalve peab kontrollima ehitusprojekti järgset ehitamist ja kõrvalekaldumistest ehituse tellijat teavitama (see peaks ära hoidma ehitusprojektile mittevastavate lahenduste ehitamise), kuid omanikujärelevalve saab sageli tööde käigus ehituse tellijalt uue ülesande, näiteks muudatusjoonis(t)e kujul, kus muudatuse initsiaatoriks on olnud ehitaja, kellel vähempakkumisest tulenevalt on tugev hinnasurve.
Näeme vähempakkumistest tulenevatest ülalkirjeldatud probleemidest lahtisaamise ühe lahendusena järgmist:
ehituse riigihanked tuleks läbi viia korrektse projektdokumentatsiooni alusel (siiani pole näiteks kehtestatud määruseid, mis reguleeriksid projektide sisu, mahtu, jms., kuigi sellise määruse kehtestamist eeldab 2009.a maist alates Ehitusseadus). Ehitajal ning ehituse tellijal tuleks keelata projektimuudatuste tegemine või muudatustes kokku leppimine peale ehitushanget, samuti tuleks mitte lubada projekteerijatel ja/või omanikujärelevalvetel muudatusi kooskõlastada, ka ei oleks õigust aktsepteerida lisatöid. Projekti muutmiseks tuleks taotleda luba „Ehitusinseneride Nõukogult“, esitades kogu vajaliku info, motivatsioonikirja ja detailsed finantsarvutused nii eelarve muudatuse, kui ka selle muudatuse kaudsete mõjude kohta. „Ehitusinseneride Nõukogult“ tuleb sarnaselt eelpoolnimetatule saada nõusolek ka lisatööde kohta. Sellel institutsioonil lasuks ka kohustus teha pistelist kontrolli riigihanke ehitusobjektidel ehitatavate lahenduste projektijärgsuse üle.
Kes oleks see „Ehitusinseneride Nõukogu“? Nimetatud institutsiooni võiksid kuuluda ehitusinsenerid, kes on pädevad nägema terviklikult kogu protsessi, olema võimelised lahendama erinevaid ehitustehnilisi olukordi ning analüüsima nende mõju, samas omades ka kompetentsi ise algosadest koosnevate ehituseelarvete koostamiseks. Selline instants aitaks tuua selgust spekulatsioonidele, et kokkulepitud raha eest ehitatakse hoopis teine asi, ühtlasi aitaks see tagada otsuste survevabadust, erapooletust ja kompetentsust. Sarnane kontrollmehhanism töötab erasektoris ehituse tellija ehituskonsultandi tegevuse näol. Kes esindab, konsulteerib klienti just sarnaste mõjude hindamise juures ja ohjab kogu projekteerimise ja ehitamise protsessi olles ehituse tellijale abiks kõigis ehitusküsimustes.
Riigihangete puhul see millegipärast ei tööta, kuna riigihanke madalaima hinna sõel sõelub sellest teenusest (kus põhimõtteliselt müüakse inseneri teadmisi ja kogemusi ajapõhiselt) välja kogu pädevuse ja tööaja. Erasektor ostab pigem sellise teenuse puhul täielikku usaldust, mis on tunduvalt kindlam kriteerium.
Lõpetuseks võib märkida, et antud probleemistik on just viimastel aastatel erilise selgusega päevakorrale tõusnud ning sellest ringist väljamurdmiseks oleks vajalik rohkem avatust ja diskussiooni.
www.omanikujarelevalve.ee

Be Sociable, Share!

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 741

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga