Top 20 asja, mida ma usun

Autor: peep laja

Arhitekt Bill Caudill pani oma elu jooksul kirja erinevaid mõtteid ning see pandi peale tema surma kokku ning avaldati nime all „This I Believe”. Kui Tom Peters sai 60, siis otsustas tema kirja panna 60 asja, millesse ta usub – 1 iga eluaasta kohta.

Otsustasin teha midagi sarnast. Siin minu 20 TIBi. Mis siis, et eluaastaid rohkem.

1. Ärategemine
Elluviimine on lahe. Ja lõpuks on see ainus asi, mis loeb. Lubadusi anda ja suuri õhulosse ehitada on lihtne, ent selle väärtus tegudeni jõudmata on null. Hea mees kes lubabki? Vaevalt küll. Edu (loe: oma eesmärke) saavutavad need, kes teevad asjad ära. Õigemini _ainult_ need saavutavadki.

Larry Bossidy oma raamatus „Elluviimine” (Execution) kirjutab muuhulgas midagi sellist: „Kui te ei muuda suuri mõtteid konkreetseteks sammudeks eesmärgi poole, pole neil mõtet. Mis te tulemuseks saate, on muutus halvema poole, sest ebaõnnestumine võtab energia. Korduv ebaõnnestumine hävitab.”

Kas pole mitte tõsi? On. Igaüks teab oma tutvusringkonnas inimesi, kes juba pikemat aega räägivad millegi ärategemisest, olgu see suitsetamise mahajätmine, auto remontimine või kooli lõpetamine. Kui pikemat aega progressi ei näe ja see inimene tuleb jälle sama juttu ajama, siis on esimene mõte: „Jajaa, yeah right, usun ma jee” või midagi taolist. Ja lubaja on ise suht samas rollis! Oleme kõik andnud endale uusaasta lubadusi, mille täitmise lõpetanud juba mõned päevad hiljem. Ja edaspidi on raske uskuda tõsiselt ka iseenda juttu, mistõttu on veelgi kergem lüüa käega. Aga kas poleks hea tunne, kui tead, et ükskõik, mida ette võtad, saavutad? Teadmine, et kui ma luban endale midagi, siis see on samahästi kui tehtud? See on räigelt võimas. Ja igaüks on selleks suuteline, kui vaid tahab piisavalt palju. Hoolimata mineviku (eba)edulugudest.

Räägitakse sellist lugu, et oli kord üks mees tulnud J.P. Morgani juurde ja öelnud talle, et „Härra, mul on siin ümbrikus garanteeritud valem edu saavutamiseks. See on Sinu 25000$ eest.”
„Ma ei tea, mis on ümbrikus,” vastas Morgan, „aga luban, et kui see valem tõesti teeb seda, mida sa räägid, siis maksan raha”. Mees oli diiliga nõus ja andis talle ümbriku. Morgan võttis sealt paberilehe välja, luges seda ja maksis mehele 25000$. Mis seal kirjas oli?

1. Iga hommik kirjuta üles asjad, mida peaks täna ära tegema.
2. Tee need ära

Mul oli tüdruk, keda ma lubasin viia siia ja sinna ning teha igast lahedaid asju. Paraku jäid need lubadused realiseerimata – erinevatel põhjustel. Ja kokkuvõttes põhjused millegi mitte tegemiseks ei loe midagi, asjade tegemata jätmise fakt ei muutu. Usun siiralt, et kui tahad tõsiselt midagi ära teha, siis see on võimalik (When there’s a will, there’s a way). Ja siis see tüdruk ütles mulle ühel hetkel etteheitvalt ajal, kui hakkasime lahku minema, et miks sa ei teinud neid asju, mida sa lubasid? Miks sa ei viinud neid ilusaid mõtteid ellu? Mäletan senini, kui valusalt see nuga lõikas. Tuletan seda endale tänini meelde, kui annan kellelegi, eriti iseendale, mingi lubaduse. Ja teen ära. Lubaduste jagamisel on alati hea järgida reeglit ‚Under-promise and over-deliver’. Luba vähem ja tee rohkem: nii teenid endale lisaplusspunkte.

Rahulolu, mis tuleb asjade ärategemisest, on juba nende tegemist väärt. On ikka hea tunne küll, kui midagi tehtud saab. Ja kui saad päeva jooksul palju vajalikke asju tehtud, siis see on hea turgutus enesehinnangule ka. I’m the man! Arvan, et see tunne on heaks preemiaks. Muidugi võib endale midagi muud ka preemiaks lubada. Tekitada endas Pavlovi refleks, et ärategemine = väärt tasu.

Olen veendunud, et suur osa õnnest seisneb vaid ühes asjas: eesmärkide saavutamises.

2. Terves kehas terve vaim
Tervis on kõik, ilma selleta pole meil midagi. Lihtne on öelda, et oh, mul kiire, tööd palju, klient kukil, raha vajab tegemist ja mida veel. Aga mis kasu on olla rikkaim inimene kalmistul?

Keha on vaimuga otseselt seotud nagunii ja keha olukord mõjutab ka üleüldist vaimset seisundit. Kui oled heas tervises, siis oled rõõmsam, produktiivsem ja naudid elu rohkem. Hea füüsiline vorm annab kõva laksu juurde enesehinnangule ja enesekindlusele, rääkimata tervisest. Kui paljud inimesed põevad oma keha pärast? Kui paljud hoiavad end seetõttu tagasi elu täiega elamisest? Sellisest muretsemisest pole kasu, hoopis tuleks ette võtta miskit. Arvan, et keha eest tuleb hoolitseda kui kalleima vara eest, sest seda see ongi.

Ca kuu tagasi vestlesin ühe inimesega sel teemal ja ta arvas esmalt, peab jube igav olema, et spordiga tegeleda ja teiseks, et „tervelt on ka kehv surra.” No halloo! Mis põhjendus see on? Selliseid absurdpõhjusi võib leida miljon ja mulle tundub, et need on sellised mugavad vabandused neile, kes lihtsalt on liiga nõrgad, et iseendaga midagi ette võtta. Nagu suitsetajad pahvivad nurgas ja siis itsitavad omaette, et „I’m here for a good time, not for a long time.” Oh well. Kui aga küsida ükskõik kelle käest, et kas sa tahad haige, nõrk, põdur olla? Siis vastus on eitav. Kas sa tahaksid heas füüsilises vormis, tugevas tervises, hea kehaga jne olla? Raske on leida kedagi, kes ei tahaks.

Nõustun siinkohal Nikega, Just do it!

3. Oma jooks
Midagi, millesse ma usun 101%: Kui sa tahad elada kõigega, mida väärid ja millest unistad, siis pead jooksma oma jooksu. Pole tähtis, mida teised inimesed sulle ütlevad, oluline on see, mida sa ütled iseendale. Pole mõtet lasta end kõigutada teiste arvamusest seni kuni tead oma südames, et see mida sa teed, on õige. Otsusta, mis on sinu jaoks õige ja mida sa tõesti tahad teha ning jää selle juurde.

Mu personalijuhtimise õppejõud rääkis loo oma isast, kel oli noorena hirmus soov saada arstiks. Isa oli väga hea sportlane ja võitis pidevalt igast võistlusi. Siis algaski sotsiaalne surve, et minna kehakultuuri õppima, mis arst sust ikka tuleb! Läkski. Ja temast sai hiljem treener või mingi taoline spordifiguur. Ja oli kogu oma elu pisut kurb, õnnetu. Pensionile jäädes hakkas tegelema ravimtaimedega, kasvatama erinevaid asju, tegema ravisegusid ja muud rahvameditsiooni värki. Ja olevat senini õnnelikum ja säravam kui kunagi varem! Ehk siis ta juba noorena tundis, mida ta tahaks teha, ent andis teistele järele.

Meie ümber on pidevalt inimesi, kes tulevad ja räägivad sulle, miks mingi idee ei tööta (hea üldse, kui neil mingeid argumente on, enamasti lahmitakse niisama) ja mida sa tegema peaks ja mida ei tohiks teha. Suur enamik neist pole ise midagi ettegi võtnud! Mu tädi seletas vennale kord, et oh mis sa üritad üldse mingit asja teha, me suguvõsas pole keegi rikkaks saanud, ei saa sinagi! No halloo, mis kibestunud kräpp suhtumine see veel on? Konventsionaalne mõtlemine ja riskikartus on tohutult levinud, samas midagi erakordset on saavutanud vaid need, kes on otsustanud teha oma asja, ajada oma liini.

Kui hr Bell leiutas telefoni, siis talle öeldi ka, et kamoon! Kes seda su meelest kasutama hakkab, kellelgi pole ju telefoni, kellele sa loll helistad? Kui IBM oli veel suur mainframe arvutite tootja (need, mis maja suurused olid), siis selle juht ütles personaalarvutite kohta, et ta ei näe mingit põhjust, miks keegi peaks endale koju arvutit tahtma. Bill Gates ja Larry Ellisson (Oracle) pole ülikooli lõpetanud, sest nad tegid oma asja, kuigi olen kindel, et neil oli kukil perekond ja veel 10 matsi, kes seletasid kui oluline on ikka kooli lõpetamine ja kindla töökoha leidmine (sellega ei taha ma öelda, et haridus pole oluline). Selliseid näited on kõvasti!

Tihti peame elus tegema valikuid ja vahel on raske otsustada, millist rada valida oma tuleviku jaoks. W.J. Slim arvas selle kohta nii: „Kui sa ei suuda otsustada kahe enamvähem võrdse teekonna vahel – siis vali julgem”. Nõustun sellega. Ei ole asendust julgusele, kalkuleeritud riskide võtmise toob pea alati tasu.

4. Väärtuse loomine
Arvan, et see, kui palju väärtust keegi/miski toodab, määrab tema olemuse ja eksistentsi mõtte. Mis on see väärtus, mida sina maailmale lood? Mis kasu on ühikonnal sellest, et sa olemas oled? Maailmamajanduses löövad läbi vaid ettevõtted, kes toodavad rohkem ja rohkem väärtust, kes annavad oma teenustele/toodetele lisandväärtust. Kes sellega hakkama ei saa, lükatakse kõrvale. Hiina ja India suudavad toota kõike odavamalt, kuna tööjõud ei maksa midagi. 1 Tai töötaja maksab sama palju kui 8 hiinlast. Tai on alati palju siidi eksportinud, nüüd hakkas ka Hiina seda massiliselt tegema. Odavamalt! Mis Taimeestel üle jäi? Lisada rohkem väärtust oma siidile – lüüa hiinlasi disainiga!

See, kui palju väärtust sina toodad, määrab selle, kui palju oled sa väärtuslikum kui tüüp su kõrval. Töökollektiivis kõige produktiivsemad sellid on need, kes ruulivad. Ühiskonnas saavad kõige rohkem krediiti need, kes teevad ja loovad väärtust. Kõige enam austust ja imetlust teenivad ettevõtted/organisatsioonid, kes parandavad inimeste elukvaliteeti läbi ühe või teise elemendi.

Kuidas inimesena rohkem väärtust luua ja saavutada rohkem seda, mida me tahame? Ma arvan, et tuleb tegutseda rohkem eesmärgi, mitte tulemuse nimel. Teiste sõnadega, et tee asju selle pärast, et see aitab kellelgi midagi saavutada, loob mingit väärtust. Ära tee asju raha või tunnustuse pärast – need tulevad siis iseenesest. Zig Ziglar, mu üks suuri inspiratsiooniallikaid, armastab öelda: „Aita teistel saada mida nad tahavad, ja sa saavutad ükskõik mida sa soovid.” Kas pole tõsi?

Ma arvan, et väärtuse loomise juures on oluline omada ka oma isiklikku elufilosoofiat, oma kindlaid väärtusi. Nagu selline põhimõtete kogum, mis määravad, kuhu sa lähed, mis on su jaoks oluline ja millist pärandit (pärand laiemas mõttes, mitte pelgalt $$$) tahad jätta siit elust lahkudes. Gandhi ütles „My life is a message” . Mis sõnumit sinu elu kannab?

Ma usun siiralt, et iseenda jaoks väljamõtlemine, mis on see väärtus, mida ma loon ja mis on mu isiklik missioon (pane see kirja!), on äärmiselt olulised ning heaks inspiratsiooniallikas. Samuti aitab see kaasa väikeste asjade tegemisel, kui näed suuremat mõtet/eesmärki selle taga.

„Ma pole kunagi mõelnud heliloomingust au ja kuulsuse nimel. Mis on mu südames, peab välja tulema; see on põhjus, miks ma seda teen.”
Ludwig van Beethoven

5. Suurepärasus! Tegija olemine!
Tahad elus läbi lüüa? Palun! Need on võtmesõnadeks. Edu saavutamiseks! Väärtuse loomiseks! Palun säästke mind Edu=TotaalneRahaleOrienteeritus kommentaaridest. Edu = iseendale seatud eesmärkide saavutamine. AIESECi aastakonverentsil 2005 küsis üks delegaat Mihkel Pärjamäe käest, et miks ta edust räägib, et edukultus on ju paha. Siis Mihkel küsis vastu, et kas ta teab kedagi, kes tahaks ebaedukas olla? Tema ise ei teadnud. Mina ka ei tea.

70ndatel ja 80ndatel Jaapani ettevõtted hakkasid megalaineid lööma ja turge vallutama oma TotalQualityManagemendi ja Kaizeniga. Kaizen = pidev (igikestev) enesearenduskunst. Jaapani tooted said üle maailma kuulsaks, kuna olid kõrge kvaliteediga. Paljud briti auto- ja mootorrattatootjad panid pillid kotti, kuna ei suutnud enam võistelda. Mis muud Euroopal ja USAl üle jäi? Pidid samuti kvaliteedi lakke ajama. Oma tooted suurepäraseks tegema! Tänapäeval on see standardnõue. Kvaliteet on miski, mida me eeldame, peame loomulikuks – see pole enam mingi ostu juures väga suur argument. Sony hiljuti erruläinud juht Norio Ohga ütles, et Sony eeldab, et konkurentide tooted on põhimõtteliselt sama tehnoloogiaga, sama hinnaga, sama kvaliteedi ja samade võimalustega. Ainus asi mis üht toodet teisest eristab on disain!

Kas suurepärasus inimeste seas on ka iseenesest mõistetav ja meid eristab vaid väljanägemine? Kaugeltki mitte! Kui paljusid inimesi sa tead, kes on tõelised Tegijad? Kes ei tee oma värki keskpärasel tasemel. Kelle jaoks suurepärasus on norm. Kas see pole mitte räige konkurentsieelis? Kas see pole mitte kõige olulisem konkrentsieelis?

Kui kaua aega võtab, et saada suurepäraseks? Seda küsiti kunagi IBMi asutaja Thomas Watsoni käest. Tema vastus: „1 minut.” See võtab ühe otsuse. Otsus, kohe praegu, mitte iial enam teha midagi, mis ei oleks suurepärane. Raskem teha kui öelda, muidugi. Ent siinkohal ma nõustun Tom Petersiga: „Excellence is Cool! Excellence is Fun!” Iga päev on väljakutse! Vähe on asju, mis pakub sama palju rahuldust kui teadmine, et oled end järjekordselt viinud võimalikkuse piirini. Ja sealt veel natuke edasi! Nagu jooksjad jäävad sõltuvusse jooksmisest (teooria räägib endorfiinidest, mis vallanduvad peale jooksu ja sellest mõnutundest jääb sõltuvusse – heasse sõltuvusse), siis ka suurepärasusest võib sama moodi jääda. Ainult latti tuleb kogu aeg kergitada! Et väljakutse ei kaoks. Et oleks, kuhu pürgida, mida tõestada. Pidevalt end viies võimete piirini, tuleb meie potentsiaal esile. Me keha/mõistus annab meile vaid seda, mida me sellelt küsime.

Mu sõber Viljo, kellega pidevalt vahetame samal teemal mõtteid, kirjutas mulle hiljuti, et peale oma eesmärgi saavutamist, ärgates 2 nädalat jutti tund aega varem (et tegeleda erinevate enesearendusteemadega), polnud see enam keeruline ning mugav inimloomus ei tundnud enam pinget. Kauem magamine oli jälle kerge tulema. Mis ta tegi? Ajas lati veelgi kõrgemale, käies iga hommik jooksmas lisaks! Uus väljakutse andis indu juurde ja motivatsioon varem ärkamiseks tugevam kui kunagi varem.

Räägitakse, et AA (anon. alko.) on üks efektiivsemaid muutuste juhtimise näiteid. Otsus mitte enam juua võtab sekundi. Ja siis raske töö algab. Ent kõik on otsuse taga! Kui tahad olla edaspidi see, keda tuntakse kui inimest, kes teeb lisapingutuse, et saada head tulemust, kes töötab rohkem ja targemini kui teised, kes saavutab erakordset edu oma ettevõtmistes, siis sind lahutab sellest vaid otsus. Ja selle otsuse pead sa tegema uuesti igal hommikul.

Läbikukkumine on hirm proovimise ees. Peamine asi, mis seisab inimeste ja nende unistuste vahel on hirm läbikukkumise ees. Iial ei tohi karta läbikukkumist. Richard Farson on koguni raamatu sellest kirjutanud: „Whoever makes the most mistakes wins!”. Vaata Microsofti – neid nahutatakse vahetpidamata, kuna tarkvaral see ja teine viga küljes. Ma ei taha laskuda MS või mitte diskussiooni, aga müts maha – tüübid hoolimata kohutavast tänitamisest parandavad ja arendavad asja ning lasevad uusi versioone välja kuni raibe töötab päris kobedalt! Austraalia kuulus ärikas Phil Daniels ütles järgmist: „Reward excellent failures. Punish mediocre successes.” Pole olemas vigasid, on vaid õppetunnid. Ja keskpärasus ei ole kunagi kedagi kuhugi viinud.

Michelangelo kirjutas, et suurim oht meile pole mitte see, et meie siht on liiga kõrgel ja me ei küündi selleni, vaid et see on liiga madalal ja me jõuame selleni. „Nobody can prevent you from choosing to be exceptional” (Mark Sanborn „The Fred Factor”)

Andekaid inimesi on maailmas palju, töökaid inimesi ka. Konkurents on karm. Maailmaturul on 2 miljardit hiinlast ja hindut, kes su töökohta tahavad. Mis on su konkurentsieelis? Kui tahad vallutada suuri eesmärke, siis kas tee tööd ja näe vaeva, või lase end veega alla, sest sa ei saavuta nagunii mitte midagi.

See pole ood workaholismile, see on reaalsus. See, kes töötab kõige rohkem, sellel on kuradima suur eelis. See, kes on kõige paremini ettevalmistatud, sellel on kuradima suur eelis. See, kes teeb kõige rohkem „kodutööd”, sellel on kuradima suur eelis.

6. Oma kire leidmine
Hiljuti oli ühel sõbral MSNis nick „If you’re not having fun, you’re not doing the right thing!”. Aamen! Igavese õnne valem (jah, pole vaja kaugemalt otsida): avasta, mida sa tõeliselt armastad teha ja siis suuna kogu oma energia sellega tegelemisele.

Olete näinud osasid näitlejaid või lauljaid, kes on nagu transis lava peal – naudivad oma tööd 101%! Ja seetõttu on nad ka niivõrd head. Kui uurida kõige õnnelikumate ja rahulolevamate inimeste elusid, siis tuleb selgelt välja, et igaüks neist on leidnud oma kire ja siis tegelenud sellega kogu oma elupäevad.

India filosoof Patanjali kirjutas: „When you ae inspired by some great purpose, some exraordinary project, all of your thoughts break their bonds: your mind transcends limitations, your consciousness expands is every direction and you find yourself in a new, great and wonderful world. Dormant forces, faculties and talents become alive and you discover yourself to be a greater person than you ever dreamed yourself to be.” Kui palju tõtt!

Kui leiad oma „elutöö”, siis kogu su maailm ärkab! Räägin oma kogemusest. Sa ärkad igal hommikul tohutu energia ja entusiasmiga. Mõttetöö intensiivistub ja leiad end pidevalt mõtlemas oma kire teemadel, tühjale-tähjale mõte liigub harva. Sul pole enam aega raisata! Sul pole enam kunagi igav! Muretsemine ja negatiivsus kaovad ja leiad end olevat hoopis produktiivsem ja õnnelikum kui kunagi varem. Ja samal ajal on selline seletamatu rahutunne hinges – nagu oleks mingi tasakaalu universumiga leidnud, umbes nagu Coelho kirjutas „Alkeemikus”, et kogu universum konspireerub sinuga su eesmärgi täitmiseks. Saan aru, et see võib kõlada mingi usufanaatiku joruna või New Age jutuna – ent nii ma tunnen. See on suurepärane tunne!

Miks enamik inimesi magavad nii palju? Sest neil pole midagi muud teha! Need inimesed te ümber, kes on tegusad ja lendavad kogu aeg ringi, neil põleb sees kohe selline ere leek. Ja tänu nende entusiasmile ja armastusele oma „töö” vastu (kirg pole kunagi töö – kui tegeled sellega, mis on su kirg, siis sa ei tööta enam ühtegi päeva elus, kõik muutub mänguks, meeldivaks tegevuseks) nad suudavad paremini kontsentreeruda ja tunda rõõmu kõigest ümbritsevast, elada hetkes!

Mu hea sõber Triinu, kes on suur CSR-fänn ja leidnud oma kire selles („CSR on lahe!”), on üks kõige rõõmsamaid ja positiivsemaid inimesi, keda ma eales tundnud! Tema entusiasm ja kirg on meeletult nakkavad, et ka ise langesin selle „lõksu” (heas mõttes) ja aitasin tal Eestis üht CSR projekti orgunnida ja nüüd veel inertsist sean Dubais üles suurejoonelist corporate responsibility projekti (mida võib-olla Triinu juhtima tuleb!).

Kui sageli tulete peale tööpäeva lõppu koju, väsinud, energiast tühjaks imetud, siis viskate end lihtsalt teleka ette pikali ja lösutate? Mõni siis otsib särtsu ellu sõpradest, kes läheb tantsima, kes baari. Kui sageli leiate end tööjuures juba poole päeva pealt väsinuna ja ei suuda enam kontsentreeruda hästi? Uni ja väsimus tulevad peale. Ja siis ühtäkki hea sõber helistab ja teeb ettepaneku õhtul midagi lahedat teha. Mis juhtub? Ühtäkki räägid telefonis entusiastlikult, vehid kätega ja naerad, väsimus kui peoga pühitud! Kõik see on ehedaks tõestuseks, et kui tegeled asjadega, mis ei sütita kirge, siis on räige energialeke. Ja muidugi tootlikkus langeb, tuju langeb, stress, depressioon, ütled kolleegile halvasti ja tahaks jalaga ka virutada. Samal ajal kui on asjad, millega tegelemist naudid, siis on energiat küllaga!

Me veedame töö juures enamuse aja oma elust. Palju rohkem kui kodus, pere ja sõpradega. See tähendab, et see on väga suur osa meie elust. Selle tähendus küündib oluliselt kaugemale kui palganumber. Et olla õnnelikumad, edukamad oma töös ja muudes ettevõtmistes, elurõõmsamad ja positiivsemad, siis tuleb oma kirg üles leida. Ja pühendada oma elu sellega tegelemisele.

NB! Niisama see äratundmine ei tule, tuleb otsida! Intensiivselt!
Kuidas kirge leida? Kirjuta mulle, jagan oma mõtteid.

7. Organiseeritud elu? Pigem ei.
Organiseeritud elu, sujuv ja selge kui laul.
Võid võtta pliiatsi ja kirjutada üles kogu oma järgijäänud elu
Organiseeritud elu, sujuv ja selge kui laul.
Kuidas seda muuta võid tulutult mõelda kogu oma järgijäänud elu

Surematud sõnad Villu Tammelt. Kui lihtne on loksuda igapäevarutiini. Kell 7 üles, buss ja auto, töö ja ülemus, lõunapaus ja kohv, jälle koju, telekas, voodi, uni. Ja nii iga päev! Sellises rutiinis tiksudes on veel maru lihtne ka kaotada suurem siht, oma elu eesmärk (kui see kunagi üldse eksisteerinud on!) ja siis eksisteeridagi just nende tegevuste nimel, mida loetlesin.

Perekond, kelle juures elan hetkel, on sellise organiseeritud elu musternäidis. Iga hommik kell 7 lahkuvad tööle. Kell 18 tuleb naine koju ja hakkab süüa tegema. Kell 20 tuleb mees. Söövad õhtust. Vaatavad telekat kella 24ni. Magama. Ja nii iga päev! Mina olen identset pilti näinud alates sellest ajast, kui sisse kolisin! Kas nädalavahetus on vähemalt teistmoodi? Ei! Magavad kella 11ni, siis teeb naine 3-4 tundi süüa (hindudel võtab hullult kaua see asi), siis söövad, siis lõunauinak, siis ärkavad, vaatavad telekat, söövad õhtust ja jälle magama. Yay! Küll oleks vahva ise ka sellist elu elada! Kõrvalt vaadates tundub see mulle täpselt kui surma ootamine. Aja veetmine selle hetkeni, kuni vikatimees läbi astub. Hmm?

Paar aastat tagasi mõtlesime kaasaiesekkari Kristiga, mu tookordne tiimikaaslane, uueks värbamishooajaks head loosungit välja. Tulemus oli selline: „Tee oma elu erakordseks!” Lihtne? Jaaa, ent kui suur ja sügav tähendus siin peitub! Mõtle: erakordne! Igal inimesel on võimalik elada oma elu erakordselt. Me elame ainult ühe korras siin elus. Kahju oleks seda raisata mõttetu vegeteerimise peale. Mis see tähendab, erakordne elu? Mina arvan, et see tähendab elu täiega elamist. Kõikvõimalike asjade tegemist, äraproovimist (mõistuse piirides: ntx heroiini süstimine läheb juba sinna idiootsuse valdkonda, millel pole elu täiega elamisel midagi pistmist), uute kogemuste saamist. Hetkes elamise nautimist!

Richard Branson, mu üks suuri iidoleid, ütles oma elu ettevõtmiste kohta järgmist: „Ma pole kunagi midagi teinud raha pärast. Tahtsin luua midagi, mille üle ma võiks uhke olla!”. Kui paljud meist elavad selle nimel, et luua midagi, mille üle uhke olla? Bransoni õhupallireisid ja muud trikid on muidugi ka lahedad. Temalt ka järgmine lause: „Running a business must be fun and it has to exercise your creative instincts!” Richard on mu jaoks üks elu täiega elamise võrdkujusid. Ta autobiograafia alapealkiri „Oh screw it, let’s do it!” tuleb mulle alati meelde, kui on mingi hetk, kus tuleb idee miskit kreisit (ebatavalist) teha. Olgu see kasvõi väike asi, nagu aja parajaks tegemiseks kaubanduskeskuses lasterongiga sõitmine.

Arvan, et igaüks saab elust rohkem võtta võttes rohkem asju ette ja luues endale elamusi.

8. Entusiasm, positiivsus ja optimism!
Tom Peters, suur talendifänn, pidas kord loengut teemal “Talent selection and the use of unconventional measures for so doing” ja sattus arutama ühe konverentsi delegaadiga, et kui nad mõlemad paneks 75,000$ restorani avamisse ja peaks palkama inimesi sinna, siis kui oluline oleks see, et inimesel oleks see teatud „säde” silmis. Mõlemad nõustusid, et eelistaksid iga kell amatöör sädet 30 aastasele kogemusele, sädemeta. Tom kirjutab ka oma manifestos „#100 ways to succeed”, et palka päikselisi ja rõõmsameelseid, lase lahti mornid ja depresiivsed. Mida kõrgem ametipositsioon, seda tähtsam see on. Liidritele pole „halvad päevad” lubatud. Olete tähele pannud, et kui seltskonnas on üks kurb/nukker/sünge tegelinski, siis see tõmbab terve grupi meeleolu alla?

Kõigile meeldib suhelda inimestega, kes pakatavad elurõõmust, naeravad ja naeratavad, on positiivsed ja leiavad (püüavad leida) igas asjas midagi head. Sellise inimesega kohtudes läheb tuju heaks, ruum heledamaks ja päike hakkaks nagu ka eredamini paistma! Ja kui tead, et saad kokku selle rõõmsameelse inimesega, siis juba ette läheb tuju heaks, sest sa tead, kui lõbus ja tore saab olema! Kui kirjeldatakse oma unelmate kallima iseloomujooni, siis ka huumorimeel on alati nimekirjas.

Samal ajal kui keegi pidevalt on pidevalt masenduses, täis negatiivsust ja pessimismi, siis tahaks pigem vältida teda, sest see imeb sust energia välja! Küllalt olen näinud inimesi ütlemas, kes kellegagi kokku saamas, et „Oh jälle kuula seda hala” jne. Ja naljakas kogu asja juures on see, et halast kasu ka pole! Halajad otsivad tähelepanu või ma ei tea mida, samal ajal kui halamine tõukab neid teistest just eemale!

Olen absoluutselt veendunud, et nii positiivsus kui negatiivsus on meeleseisundid. Ja neid saab valida! Aasta-poolteist tagasi küsisin CSR-Triinult, et „kuidas läheb”? Ta vastas: Imeliselt! „Nonoh, mis siis nii erakordset juhtumas?”, pärisin. Tema vastus on mul meeles tänini: „See on tegelt rohkem suhtumise küsimus! Kui ütled, et on imeliselt, siis varsti ongi!” Müts maha! Tõepoolest, kui tahad leida elust rõõmu ja imelisust, siis lihtsalt hakkadki ütlema ja mõtlema, et läheb imeliselt ja vot – lähebki! Testitud-töötab! Aitäh, Triinu!

Meie ootused elule loovad meie reaalsuse ja elu saadab meile enam-vähem just seda, mida me mõtleme ja ootame. Alati vasta telefonile entusiastlikult! Väga lahe on rääkida inimestega, kes säravad teisel pool toru. Naer vallandab ka mitmeid kasulikke kemikaale kehas (nii võib aeg-ajalt lugeda ajakirjqndusest) ja loomulikult tõstab see tuju! Kui keskmine 4-aastane naerab päevas 500 korda, siis keskmine täiskasvanu 15 korda. Hmmm?

Tuleb teha pingutus olla rõõmsameelne ja humoroosne (hea sõna, eks) kogu päev. Varsti muutub see loomulikuks seisundiks ja nii me ise kui teised me ümber naudivad elu ja meie seltskonda hoopis rohkem! Nagu ennist ütlesin, et kuna me elame vaid ühe korra, siis kahju oleks seda raisata mitte rõõmus olemise peale! Steve Martin naerab iga hommik peeglisse 5 minutit, et oma päevale tooni anda. Ma ise naeratan hambaid pestes – siis nägu on tavaliselt nii totter ja hammaste pesemine muutub mõnevõrra keerukamaks, et see ajab naerma. Ja eesmärk saavutatud! Esimese asjana voodist püsti tõustes ütle kõva häälega: „Sellest tuleb üks igati hea ja lahe päev!” Mida tahad saada, anna teistele. Tervitad teisi rõõmsalt ja rõõmustad nendega koos, siis inimesed reageerivad sinule sama moodi!
Robin Sharma kirjutab oma kollektsioonis The Success Manifesto: 200 Powerful Ideas for an Extraordinary Life: „Ära iial kurda. Sõnadel on jõud ja sõnad, mida sa kasutad, määravad selle, kuidas sa tajud reaalsust. Ole tuntud kui positiivne, energuline ja entusiastlik inimene. Keegi kes kurdab, on küüniline ja otsib alati negatiivset kõiges, hirmutab inimesed ära ja saavutab midagi oma elus harva.” Kas pole?
Veel üks säravamaid inimesi, keda ma tean, on Liisi. Alati heas tujus ja naeratav! Eelmine aasta töötasime suht palju koos ning tema positiivne suhtumine on imetlusväärne. Kui teinekord jutu sees isegi alustas mingi asja suhtes negatiivse kommentaari tegemist, siis katkestas end poolelt lauselt ja ütles, et „ei kurda!” Veel üks ehe näide sellest, kuidas oma tuju ja suhtumist ise kontrollida saab.
NB! Positiivse ellusuhtumise kujundamine ei tähenda reaalsuse eiramist!
Miks mõni eelistab õnnetusehunnik olla, ei tea.

9. Unistamine
“Some men see things as they are and say ‘why?’ I dream of things that never were and say ‘why not?'” – George Bernard Shaw

Iga suur saavutus on unistamise (ja raske töö ja õnne) tulemus. Aga kõik asjad algavad unistusest. Dream big? Absoluutselt. Tahta maailma muuta? Loomulikult. Olen veendunud, et unistamine on hädavajalik ja suur edasiviiv jõud. Mõtle Steve Jobsi või Bill Gatesi peale. Kolumbus! Kõik unistasid. Ma arvan, et väikseid unistusi polegi mõtet unistada. Unistus peaks olema inspireeriv! Jultunud!

Gian Luigi Longinotti-Buitoni (nimi ei pidand meest rikkuma, aga antud juhul ma nii kindel pole), kes oli Ferrari North America juht, rääkis unistustest, et need on asjad, mis sunnivad kliente välja käima suuri ressursse. Unistuste täitumine (siin puhul Ferrari ostmine) on võimalus kliendil saada selleks, kelleks ta tahab saada.

Võtan sõnasabast kinni ja arvan, et kõik peaksid unistama sellest, kelleks nad saada tahaksid. Ja siis tegutsema selle nimel! Visioon, selge pilt sellest, milline tahaks olla, on väga inspireeriv ja edasiviiv jõud. Robin Sharma soovitab iga päev teha spetsiaalset visioneerimisharjutust. Näiteks kui tahad saada julgeks ja enesekindlaks, siis kujutadki ette, kuidas sa kõnnid siis ringi sirge seljaga, pead kõnet sajale inimesele ja oled nagu sangar seiklusfilmis. Kui soovid saada Arnoldiks (mitte teiseks ega esimeseks, vaid selleks terminaatoriks), siis kujuta end ette selle lihamäena. Eriti sel ajal kui harjutusi teed. Või kui tuleb tunne, et täna ei viitsi trenni minna.

Guy Kawasaki, endine Apple juht ja nüüdne riskikapitalist, arvab, et üllaste unistuste (visioonide) tegemine on kindel samm eduka organisatsiooni loomisel. Omada tähendusrikast unistust ei tähenda muidugi, et sa õnnestud, aga vähemalt kukkusid läbi tehes midagi väärtuslikku.

Tuli praegu meelde see, kuidas Harley Davidsoni juht rääkis, et nemad ei müü mootorrattaid, vaid võimalust (=unistust sellest) 42-aastasel raamatupidajal end kord kuus musta nahka riietada, läbi linna rallida ja inimesi hirmutada. Miks mitte!

Unistuste ja lugude teema muutub turunduses üha kuumemaks, soovitan soojalt Rolf Jenseni „Unelmate ühiskonda” lugeda.

10. Ütle mulle kes on su sõbrad ja ma …
Öeldakse, et ühesugused leiavad ikka üksteist üles. Ongi nii! Kiilakad ühes pundis, karvased teises. Samas väga palju on ju nii, et inimesed muutuvad selliseks, mis ringkonda satuvad – sageli läbi juhuse, tutvuse, kooli, töökoha, spordiklubi vms.

Me ei saa valida perekonda ja naabreid, ent sõpru saame küll! Muutud selliseks nagu on inimesed, kellega sa kohvi jood, väljas käid, puhkust veedad jne. Seo end positiivsete inimestega ja saad annuse positiivset laengut! Seo end fokusseeritud ja tarkade inimestega ning õpi neilt. Väldi inimesi, kes kurdavad ja on negatiivse ellusuhtumisega, kes sult energia röövivad (energiavampiirid!). Soovid end pidevalt arendada? Arenda suhteid inimestega, kel on samasugused pürgimused, kellega on hea mõtteid vahetada, kes sind inspireerivad ja toetavad, ning oma eesmärkidele lähemale jõudmine on kindel!

11. Hea on olla hea
Ma arvan, et enamikel inimestel on süda õige kohapeal. Aga lihtne on siiski käituda nagu mölakas või lihtsalt hoolimatult. Kas meile meeldivad head ja soojad inimesed? Absoluutselt! Kas on hea, kui klienditeenendaja on väga meeldiv ja sõbralik? Aga muidugi. Kõigile meeldib, kui neid hästi koheldakse. Samamoodi kui teed kellelegi teisele midagi head ja näed, kui õnnelikuks see ta teeb, siis saad sellest nii laheda laengu! Mulle meeldib isiklikult jälgida komplimentide mõju. Neid on nii lihtne teha ja siis näed, kuidas inimene särab. Lahe.

Ma arvan, et selline eetika ja heategemine on meisse ka suuremal või vähemal määral sisseprogrammeeritud. Kasvatuse ja kultuuriga. Heategemisest tulev rõõm ja sisemine rahu on väga hea tunne. Oled käinud vabatahtlikuna mõnel üritusel? Hea laengu saab. Isegi kui teed lihtsalt mingi väikse heateo, ikka on hea tunne. Usun, et need inimesed, kes teevad head, kindlustavad sellega ka oma heaolu, rahulolu iseendaga ja õnnetunnet.

Iga inimene kõnnib ringi kujuteldava plakatiga „tahan olla austatud ja tähtis!” – seda ei tohi unustada! Lahke sõna ja aitäh! on ühed kaks kõige võimsamat asja siin ilmas.

12. Ole ebanormaalne!
Normaalne on olla ebanormaalne. Miks? Sest see maailm on täis normaalseid inimesi, et kui tahad selle massi hulgast silma paista, eristuda, midagi korda saata – siis tuleks olla teistsugune. Ja ma ei mõtle, et selleks peaks oh-ma-olen-nii-lahe-sest-riietun-teistmoodi stiili hakkama viljelema. Vähemalt mitte ainult selle pärast, et teistmoodi välja näha!

Ma räägin pigem siin individuaalsusest, eripärast ja julgusest seda välja näidata. Suured juhid ja liidrid läbi aegade on olnud millegi poolest silmapaistvad. Normaalsusest, keskpärasusest eristuvad! Ega muidu polekski nad liidrid olnud ja järgijaid saanud! Kaks teadlast (nimed hetkel ei meenu) uurisid põhjalikult edukaid liidreid ettevõtetes, et välja selgitada, millised on kriitilised karakteristikud, et olla edukas liider. Üheks nendest omadustest oli nende uuringu järgi oma erilisuse näitamine! See tähendab, et liidrid peavad olema eneseteadlikud ning julgema oma eripära välja näidata.

Tahad elada oma unelmate elu? Tee rohkem tööd, valmista end paremini ette, loe rohkem.. Pinguta rohkem kui see tüüp su kõrval. Ole entusiastlikum kui keegi teine! Naerata rohkem! Tea teistest rohkem! Hooli teistest rohkem! Ära kammitse end sellega, mis teised sinust või su tegudest arvavad. Jookse tänaval võidu nagu seal snickersi reklaamides. Pane täiega! Ole ebanormaalne, käitu ebakonventsionaalselt!

Nagu Mena Suvari ütles filmis „American Beauty”: There’s nothing worse than being normal.

13. Investeering iseendasse on parim, mis teha saad
Lõpuks see, mis määrab meie elu kvaliteedi on see, mida me teame või oskame teha. Ja igasugused muud pehmemad omadused nagu ettevõtlikkus, enesekindlus jne. Mida rohkem meil ühte või teist asja on, seda edukamad me oleme. See tähendab, et Kaizen (pidev enesearendus) peaks kuuluma igaühe igapäeva repertuaari, kes tahab oma eluga midagi saavutada. Mõte: kui me suudame end parandada (olla produktiivsem, efektiivsem, saada uusi teadmisi – mida iganes!) kasvõi 1% päevas, siis 1 kuuga oled juba 30% parem, tegijam! Mis veel aastaga võime saavutada! 10 aastaga! Ja see pole miski ulme, see on vaid otsuse kaugusel!

Sportlased treenivad iga päev – et olla parimad, saavutada paremaid tulemusi, võita turniire jne. Tipud treenivad mitmeid kordi päevas. Kui paljud meist treenivad, et olla paremad siin elus? Oma valdkonnas? Natuke naiivne on vist loota (märkismisväärset, enneolematut – väikseid eesmärke pole ju mõtet seada!) edu saavutada, kui ei treeni ennast. Inimmõistus on nagu muskel – et see areneks, tuleb seda treenida. Mõtlemine on väga raske tegevus, seepärast enamik ei tegele sellega eriti. Vähemalt mitte niipalju kui peaks!

Enda harimine on nagu oma aia harimine. Kui kõplad ja rohid, siis hakkavad seal igast ilusad asjad kasvama. Kui aga jätad unarusse, siis tuleb umbrohi ja seda välja saada on juba väga raske.

„Mul pole aega!” Hah! See on sama hea kui öelda, et mul pole aega bensiini võtta, kuna olen liiga hõivatud juhtimisega. Paljud meist soovivad elada paremat (rikkamat, õnnelikumat, armastusrikkamat jne) elu, ent samal ajal ei võta midagi ette. Idiootsuse definitsioon: teha koguaeg sama asja ja loota teistsugust tulemust!

14. Raamatud!
Iga vastus igale küsimusele on kirja pandud. Kuidas aktsiaturud toimivad, kuidas saada heaks kõnelejaks, kuidas leida elu mõtet, elada õnnelikumat elu jne. Kas sa arvad, et su elu on unikaalne? Vaevalt. Tõenäoliselt on olnud veel paarsada miljonit, kel sama küsimus olnud ja üks neist otsustas vastuse välja uurida ja kirja panna.

Loe iga päev vähemalt 30 minutit. Näiteks enne magama minekut! Muidugi igast häid (ja ka saast-) raamatuid on tohutus koguses, et neid kõiki ei jaksa eales läbi lugeda, seetõttu on oluline luua fookus ja lugeda neid, mis sulle kõige enam väärtust pakuvad. Lugemise kaudu saab mõne tunniga omandada tarkusi, mille väljaselgitamiseks mõni mees kulutas 20 aastat.

Kui loed mingist konkreetsest valdkonnast läbi 10 raamatut, siis tead sellest rohkem kui 90% kogu maailma elanikkonnast. Võimas, kas pole? Ükskõik kes sa ka poleks, üks hea idee võib muuta nii sinu kui su lähedaste elu (Bell, Edison, Ford jne). Ja mis on veel parem koht ideede saamiseks kui raamatud!

Endine USA president Bill Clinton luges läbi rohkem kui 300 raamatut sel ajal kui õppis Oxfordi ülikoolis. 300! Ja ei saaks väita, et ta vähe saavutas oma eluga. Mõned tipptegijad loevad raamatu päevas. Teadmised on jõud. Inimesed kes on saavutanud märkimisväärset edu pole ilmtingimata rohkem intelligentsemad kui teised. Mis neid eristab ülejäänutest on teadmistejanu – mida rohkem sa tead, seda rohkem on sul potentsiaali saavutada. Loe maailma tippude autobiograafiaid ja õpi neilt.

15. Usu endasse!
Kuidas keegi saavutab enesekindlust? Eks selleks ole lugematul hulgal võimalusi, ent üks parimaid viise on pidevalt väikeste võitude saavutamine. Mida rohkem, seda parem! Mida rohkematel rinnetel, seda parem! Edu saavutamine annab sulle usku, et saad hakkama. Tähtis on siin võtta ülesandeid/eesmärke, mille saavutamise tundub esmapilgul raske, isegi võimatu. Kui teeme koguaeg seda, mida niigi hästi teeme, siis ei kasva ju kunagi!

Olen absoluutselt veendunud, et usk iseendasse, oma võimetesse, on kriitilise tähtsusega ükskõik millise asja tegemisel. Kujuta ette, et oled akrobaat, kes kõnnib nööril. Kui kõhkled, on kõik läbi! Negatiivsed mõtted (Äkki ebaõnnestun! Mis siis, kui kukun! Ma nagunii näen totter välja! jne) ükskõik mille tegemisel viivad fookuse peamiselt – mis on selle tegevuse ärategemine! Mäletan kuidas mu isa rääkis vene sõjaväest ja kaklustest seal ning tema õpetussõnu: kes esimesena kartma hakkab, kaotab. See kehtib võrdselt kõigile tegevusetele!

Sageli me ei julge mingeid asju ette võtta, kuna me kardame läbikukkumist. Audentes Fortuna Iuvat! Maru kurb, kui su hauakivile raiutaks tekst: „Ta oleks teinud igast lahedaid asju, aga ei julgenud”. Üks asi, mida olen avastanud, et töötab väga hästi, on mantrad (enesesugestiivsus): korrata kõva häälega iga päev endale väikest tekstijuppi. Näiteks selline iidne mantra: „I am more than I appear to be, all the world’s strenght and power lie inside me.” Siiras usk oma võimetesse ja hakkama saamisse on raudselt pool võitu juba ning seda usku annab treenida endas.

Nagu see ütles on: Kui sa arvad, et sa suudad või arvad, et ei suuda, mõlemal juhul on sul õigus. See, mida ükskõik milline inimene, kes kunagi elanud, on saavutanud, saab igaüks saavutada õige suhtumise ja töökusega. Ahistavad ja negatiivsed mõtted tuleb peast visata (selle jaoks on häid tehnikaid!).

Mida eelnevalt kirjutasin igapäev enese võimalikkuse piirini viimisest – see on super relv eneseusu ehitamiseks. Peale teatud koguse võitude saamist tunned, et saavutad kõik, mida ette võtad. Ja kui sead endale uue suure sihi ja järjekordselt saavutad selle, siis see tunne on imeline! Tunned, et oled võitmatu! Et kogu universum konspireerub sinuga su eesmärkide saavutamisel. Muidugi need võidud peavad olema ka millegi sellise üle, mis nõuavad pingutust. Väikeste eesmärkide nimel pole mõtet hommikul voodist tõustagi.

Usu endasse, ja pool teed on juba käidud. Optimism on rohkemat kui lihtsalt päikeseline vaade elule, et kõik saab korda. See on uskumine, et sul on nii viis kui tahe oma eesmärke saavutada.

16. Ära oota elu. Ela!
Kui palju oma elust veedad sa oodates? Raban nüüd 5a tööd teha ja siis ostan korteri, kus siis alles hakkan elama! Järgmine aasta otsin uue töökoha, kus siis alles hakkab elu! Lõpetan ülikooli ära ja kus siis alles hakkab elu pihta! Mustmiljon sellist asja.

Pole üldse ebatavaline, et inimesed veedavad oma elu oodates elama hakkamist. See vähendab oluliselt elukvaliteeti, kuna siis inimene ei ela olevikus, hetkes – just preaegu! Aga iroonia on selles, et just praegu on ainus hetk, mis meil on. Ja alati jääb selleks. Et nautida elu ja tunda sellest rõõmu, siis on äärmiselt kriitiline, et me naudime just praegu eksisteerimist, elamist. Mitte homme, nädala pärast, 10a pärast. Kohe! Sest see on ainus, mis meil on.

Mine välja ja vaata taevast pool tundi. Jälgi mööduvaid inimesi, tunne tuult oma näol. Sa oled elus! See on lahe! Jookse ja karju täiest kõrist, savi mis teised arvavad. Nad tõenäoliselt liiga hõivatud ootamisega nagunii. Ootavad päeva, kuni on piisavalt julged, ka joosta nii ja mitte hoolida teiste arvamusest. Igas hetkes on midagi head, leia see üles!

Usun kindlalt, et hetkes elamine ja selle hetke nautimine on kindel meetod õnnelikuma elu elamiseks.

17. Elu on müümine
Mõni müüb vaid paremini kui mõni teine! Kujutan juba ette mõne inimese reaktsiooni: mis müümine? Mina olen müümisest nii kaugel kui võimalik, ma olen looduslaps vms. BS! Meie saavutused siin elus on otseselt sõltuvuses sellest, kui hästi me müüme. Treener müüb sportlasele usku, et ta võimeline rekordit ületama. Liider müüb järgijatele visiooni maailmaparandamisest. Õpetaja müüb lastele oma õppeainet, et nad sellest huvituksid. Omale elukaaslase leidmisel müüme end igast asendist! Tööl pole meil meie headest ideedest midagi kasu, kui me ei suuda neid teistele maha müüa.

Teiste mõjutamine millegi saavutamiseks on täpselt müügipõhimõtete ja tehnikate järgmine. Soovitan kõigil uurida rohkem müüki ja marketingi, mõjutamist ja veenmist kui distsipliine, mis otseselt mõjutavad meie elukvaliteeti – kas paremuse poole, see sõltub juba meist, kui hästi me müüme!

18. Tahtejõud ja enesedistsipliin
Need 2 asja määravad laias laastus selle, kas sinust saab asja või ei saa. Sul võib olla suur usk endasse, suured unistused, eeldused ja potentsiaal, kuid kui sa ei suuda neid rakendada, siis pole muffigi kasu. Kõik erakordsed indiviidid siin maailmas on silma paistnud erakordse tahtejõu ja enesedistsipliiniga. Igaüks võib saavutada absoluutselt kõik siin ilmas, kui seda vaid piisavalt tahab. Ja tahtejõud on mootoriks, mis siis käimas hoiab.

„Oh kurat, mul pole väga palju tahtejõudu, mis nüüd?” Tahtejõud ja enesedistsipliin on nagu enamus asju – treenitavad. Mu kirjandusõpetaja keskkoolis armastas rääkida, et ta on kõige laisem inimene maailmas. Ta teeb kõik asjad kohe ära, et siis on rohkem aega (muretult) laiselda. Fantastiline!

Alguses on raske, ent tulemused tulevad kiiresti ja puudutavad su elu kõige positiivsemal moel. Usun, et mõlema omaduse treenimisele aja pühendamine on seda mitmekordselt väärt. Väikesed (jätad mingi asja ostmata jne) ja suured võidud (jätad suitsetamise maha jne) teel annavad hoogu juurde ja tõstavad enesekindlust.

Tahtejõud rokib! Kui piisavalt suure kangiga saab maailma paigast liigutada, siis piisavalt suure tahtejõuga saab ükskõik mida saavutada.

18. Mis probleem sul on just praegu?
Mul on nädala pärast eksam! Ülehomme ebameeldiv koosolek! Mis minust kuu aja pärast saab? Jne! Pidevalt igast muresid. Inimesed tekitavad endale stressi asjadega, mille üle neil kontrolli ei ole. Kuidas pole kontrolli? Aga seepärast, et meil on kontroll ainult selle üle, mis toimub just paegu! Järelikult muretsemine selle üle, mis tulevikus toimuma saab, on täiesti kasutu ja valmistab asjatut vaeva. Milleks? Pole vaja! Tuleb rohkem keskenduda hetkes elamisele. Küsi endalt, mis on su probleem just praegu, selles hetkes? Ja siis reageeri sellele probleemile või aktsepteeri olukorda. Mul on kõht tühi! Ära vingu, söö midagi! Mul on palav! Mine kas varju, jahuta end külma joogiga, hüppa vette vms. Või kui pole võimalik, siis lihtsalt aktsepteeri seda.

Kui Dubaisse kolisin, siis oli juulikuu. Iga päev 50 kraadi. Või rohkem. Ma higistasin iga päev 50 liitrit. Vähemalt tundus nii! Kõik riided läbimärjad seljas. Frustreerusin tohutult iga päev! Mõttetu! See on midagi, mille üle mul puudus absull mingisugune kontroll. Lõpuks suutsin seda aktsepteerida ja tohutu kogus stressi kadunud. Bäng! Paar päeva tagasi tagasi sõitsin koos Nadinega ühele firmakohtumisele. Taksojuht ei teadnud täpselt, kus vajalik koht on. Kuna olime hiljaks jäämas, siis Nadine läks endast välja ja kriiskas taksojuhi peale, kui too kuskil jälle toppama jäi. Milleks? Pole mõtet ärrituda ju, see kiiremini kohale ei vii. Reageeri (võta teine takso vms) või aktsepteeri!

Sul on muresid? Millised? Aga mis on su probleem just praegu? Võin kihla vedada, et probleemide hulk vähenes megalt. Suure tõenäosusega polegi ühtegi probleemi. Kui on, siis reageeri või aktsepteeri! Pole mõtet kulutada oma energiat. Suuna see parem mingisse kasulikku tegevusse! Kuidas seda aktsepteerimist teha? Kinnita iseendale, et ma ei saa midagi parata ja ongi nii. Seejärel suuna teadlikult mõte millelegi muule. Natuke harjutamist ja see muutub lihtsaks!

Usun, et igaüks saab oma stressitaset ja murekoormat vähendada, kui nad vaid tahavad ja elada hoopis rõõmsamat elu.

19. Tee. KOHE!
Kui sageli tuleb ette, et me ootame õiget aega, et millegagi pihta hakata. Vaja veel taustuuringu teha! Vaja veel konsulteerida, plaani teha, rääkida mõne inimesega, oodata õiget hooaega, lõpetada ülikool enne ära, võtta puhkus vms. Vabandused vabandused!

Guy Kawasaki kirjutab oma raamatus „The Art of Start”: „The hardest thing about getting started is getting started. You should always be selling—not strategizing about selling. Don’t test, test, test—that’s a game for big companies. Don’t worry about being embarrassed. Don’t wait to develop the perfect product or service. Good enough is good enough. There will be plenty of time for refinement later. It’s not how great you start—it’s how great you end up.”

See käib küll alustavate ettevõtete kohta, ent see on ju ka väga tõsi ükskõik mille muu kohta! Oh peaks hakkama trenni tegema. Alustan järgmine kuu. Misasja? KOHE! Jätad suitsetamise maha uuest aastast? Ei sobi. Kohe jäta. Viska suits maha!

Tom Peters kirjutab sama teema kohta nii: „Do now. Think later. At the very least, you’ll have something to think about since you’ve just done something.” Aamen, vend Tom!

Olen ise kohanud (ja ka süüdi olnud) palju selliseid momente, kus mingi projekti alustamist on tohutult venitatud vabandusega, et “on veel vaja uurida ja mõelda”. Samal ajal on enamasti kõik olnud vaid kättevõtmise asi! Kui kohe asjadega pihta hakata, jõuab palju varem ja ka palju rohkem tehtud! Saab rongile hoo sisse lükata ja edasi läheb juba libedamalt.

20. Otsi tuge ja inspiratsiooni!
Tõeline motivatsioon millegi tegemiseks tuleb iseendast, ent hea on luua keskkond, mis aitab sellele kaasa. Üksi saja tuhande vastu nagu Cortez omal ajal on küll ehk väga hea challenge, ent paremini saame hakkama, kui leiame oma teekonnal toetajad. Võib-olla on sul toetav perekond, kallim või abikaasa – palju õnne! Võib-olla pole. On veel mõned kohad, kust saab ammendada lõpmata kogustes jõudu!

Mina olen leidnud, et raamatud on tohutult head inspiratsiooniallikad. Raamatutest saab teinekord selliseid laenguid, et võiks otse marsile lennata. Eelmine aasta kui juhtisin AIESEC Eesti müügivägesid, lugesin väga sageli Zig Ziglarit. Ja sain vahel sellise motivatsioonilaksu, et läksin varem magama, et saaks juba tõusta ja minna müüki tegema. Tõsijutt! Olen saanud veel meeletutes kogustes inspiratsiooni Robin Sharmalt, Tom Petersilt ja Richard Bransonilt. Tean inimesi, kes lendavad Stephen Covey harjumuste jõul. Häid kirjutajaid on palju! Otsi oma inspiratsiooniallikad ja regulaarselt loe nende kirjutisi. See annab hullult energiat oma eesmärkide saavutamisel!

Teiseks: leia omale mentor või mõttekaaslane, kes sind juhiks ja aitaks sinu arengus. Kõik vead siin maailmas on juba kord äratehtud – miks mitte kasutada teiste kogemusi? Leia keegi, kel on nii julgus kui hoolivus teiste suhtes. Mentoril peaksid sinu parimad huvid vaid meeles mõlkuma, et anda sulle parimat tuge. Hiina vanasõna (küll need inimesed olid vanasti ikka nutikad!) ütleb, et üksainus vestlus targa mehega on väärt kuudepikkust raamatute lugemist. Leia targad inimesed ja õpi neilt. Nad ootavad enamasti vaid vaid märguannet, et sa oled huvitatud kuulama. Ma olen väga palju oma elu parimaid mõtteid saanud vestlustest, jutuajamistest, tähelepanekutest.

AIESEC International Congressil Indias rääkis üks Cadbury Schweppsi Global HR manager, et loo endale oma isiklik nõukogu. Vali sinna oma sõbrad, kelle puhul sa tead, et nad on alati valmis sind toetama, sinuga oma mõtteid jagama ja sind ärakuulama ning saad neile alati helistada, kui abi vaja. Ja anna neile inimestele teada, keda sa sinna valisid, et nad on su isiklikus nõukogus. Ma arvan, et see on väärt mõte.

Be Sociable, Share!
Peep Laja on http://internetmarketing.ee ">internetiturunduse ekspert. Peep koolitab internetiettevõtjaid ja aitab inimestel elada just sellist elu nagu nad ise tahavad – tänu internetiturundusele. Uuri mida sina enda heaks teha saaksid: http://internetmarketing.ee

Mitu korda vaadatud:
Sõnade arv: 8038

Kõik artiklid sellelt autorilt

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga